Moderne ja müstiline Jüri Reinvere „Reekviem“, koos spetsiaalselt teose jaoks austraalia filmirežissööri Catherine Jarvis’e tehtud filmiga, on pilk eestlaste ning eestluse minevikku, äratades hetkeks ellu aegadesse vajunud Eestimaa. Film on koostatud eesti arhiivifilmide 1911-1944 materjalide põhjal. Tegijad soovivad oma teosega avaldada au lahkunud eestlaste põlvkondadele: nende unistustele oma laste paremast tulevikust, nende igapäevaelule, nende lootustele ja nende lahkumisele üksteise järel Eestimaa pinnalt. Nende loobumistele ja uuestisünni korduvusele.
Jüri Reinvere „Reekviem“ on moderne versioon vanast ja väärikast zhanrist, kirjutatud sooloflöödile, episoodilisele neljale meeshäälele ja loetud tekstile. Tegemist on helitööga, kaasaegse kunstiga, mis ei järgi traditsioonilisi ettekujutusi reekviemidest.
Melanhoolne elu pühitsus:
tervist, surnud, tervist, elavad
Ei ole surma, me tantsime igavesti,
ei ole elu, me lahkume igavesti,
ei ole aega, on vaid viirastus ja mälestus viirastusest,
mõlemad haihtunud, mõlemad igavesed
hiljem pole meil aega – ega elavate riiki enam,
kuid surnute oma, jah.
(tõlkinud Doris Kareva)
Teose ettekandjateks Münsteris on: kaasaegse muusika virtuoos, ameeriklannast flötist Helen Bledsoe, neli Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljat ning tekstid on sisse loetud Catherine Jarvise poolt.
Jüri Reinvere (sündinud 1971 Tallinnas) on helilooja, kelle identiteedi suur osa on olla mõtleja ja poeet. Oma kompositsiooniõpinguid alustas ta prof. Lepo Sumera juures Tallinna Muusikaakadeemias. Raudeesriide avanemisega aastal 1990 siirdus ta kõigepealt Poola, seejärel 14-aastaks Soome, kus ta 2004. aastal lõpetas Sibeliuse Akadeemia magistrikraadiga. Alates 2005. a. elab Reinvere Berliinis.
Reinvere kui Eesti helilooja töid on kahel korral hinnatud Rahvusvahelisel Rostrumil Pariisis, aastail 2000 ja 2006.
Jüri Reinvere „Reekviemi“ esmaettekanne toimus käesoleva aasta 23. märtsil Helsingis.
