Ajatollah Khomeini Foto: Iranian Supreme Leader'S Office / ZUMAPRESS.com
Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu eesmärk oli hukata Gaza elanikkond toidu, vee, elektri ja ravimite puuduses. Pärast seda, kui ta oli pommitanud Gaza elamiskõlbmatuks, sai ta eesmärk tagasilöögi.
Netanyahu lasi 5. veebruaril oma relvajõududel sooritada surmava rünnaku Gaza toiduvarusid vedanud ÜRO World Central Kitcheni konvoi pihta, mille liikumine oli koordineerinud Iisraeli sõjaväega ja vähemalt ühe sõiduki katus oli selgelt tähistatud WCK logoga. Rünnak küll tappis seitse abistajat ja blokeeris veoautode liikumise territooriumi põhjaossa, aga see tekitas ülemaailmse pahameeletormi, mis tegi Netanyahul elanikkonna surnuksnäljutamise saavutamise ebatõenäolisemaks.
Olukord muutus drastiliselt Netanyahu kasuks kui Iraan täitis oma ähvarduse kätte maksta Iisraelile Iraani Damaskuse saatkonna surmava pommitamise eest. Vaevalt oleks ajatolla Khamenei suutnud seda paremini ajastada.
Nurjunud rünnak
Ajatolla ilmselt arvas, et viietunnine raketi- ja droonirünnak suudab Iisraeli, USA ja teiste Iisraeli kaitsjate õhutõrje süsteemid üle koormata. Rünnak ebaõnnestus täielikult. Ameerika sõjalaevad tulistasid Vahemere idaosas alla vähemalt kolm ballistilist raketti ja hävitasid ka 70 ründedrooni. Prantsusmaa ja Suurbritannia – NATO kaks Euroopa tuumariiki – osalesid mõlemad Iisraeli kaitses. USA kingitud Iisraeli mitmekihilised õhukaitsesüsteemid hoolitsesid ülejäänute eest.
Raudkindlaks muutunud toetus
Ebaõnnestunud rünnak muutis Iisraeli toetamise vajaduse USA valitsusele ja kongressile peaaegu vastupandamatuks. USA president Biden väitis, et ta toetus Iisraelile on nüüd «raudkindel.» Mõlema USA suurpartei kongressi liikmed nõudsid täiendava USA ja rahvusvahelise Iisraeli abistamise heakskiitmist. Briti peaminister Rishi Sunak nõudis, et Suurbritannia jätkaks Iisraeli julgeoleku eest seismist.
Netanyahu mänguruum on oluliselt laienenud. Ta saab pöörata Ajatolla rünnaku mitte ainult enda poliitiliseks, vaid ka Iisraeli sõjaliseks kasuks. See annab talle võimaluse jätkata Gaza elanikkonna hävitamist ja kasutada karmimaid meetmeid Liibanonis asuva Hezbollahi vastu.
Rünnak Iraani vastu?
Küllap tahaks Netanyahu alustada ka hävitavat rünnakut tuumarelvi valmistava Iraani vastu.
Iisraeli strateegia ministeeriumi endine peadirektor Yossi Kuperwasser väitis, et kogu Gaza sõda on tegelikult algusest peale olnud «sõda Iraani vastu». Ameerika Ühendriigid arvatavasti üritaks Iisraeli rünnakut Iraanile vältida. Kuigi Iraani režiimile märkimisväärset riigisisest toetust ei ole, võib otsene rünnak Iisraelist muuta isegi iraanlased patriootlikeks.
Fanaatilised moslemid võivad osutuda ohtlikeks ja jonnakateks vaenlasteks, mitte ainult Iisraelile, vaid ka USA-le. President Bideni vallandatud piirikatastroofi tagajärjel USAsse paljude miljonite kaupa sisserännanud ebaseaduslikud immigrandid on tekitanud USA Föderaalse Uurimisbüroo direktori Christopher Wray sõnul USAs «kõrgendatud terroririski». Kunagises terrorirünnakus, mille tagajärjel hävis kaks New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse pilvelõhkujat ja hukkus rohkem kui kolm tuhat inimest, oli sooritatud ainult käputäie terroristide poolt.
Must stsenaarium ja lootuse sädemed
Netanyahu pole küll nii saamatu kui Iraani ajatolla, aga tal näib olevat samalaadne nõrkus strateegiliste valearvestuste tegemiseks ja pilli lõhkipuhumiseks nagu ajatollal. Talle avaldavad ka tugevat survet äärmuslased ta valitsuskoalitsioonis. Riikliku julgeoleku minister Itamar Ben-Gvir ja riigi rahandusminister Bezalel Smotrich on kutsunud teda üles mitte laskma end kõigutada «USA ametnikel».
Juutide sõda palestiinlaste ja araablaste vastu ei alanud selle aasta 7. oktoobri hommikul Hamasi rünnakutega Iisraeli vastu. See on kestnud alates 1948. aastast, kui juudid ajasid palestiinlased oma kodudest välja ja tapsid kümneid tuhandeid nn Nakba (katastroofi) käigus.
Tõenäoliselt ei suuda Iisrael hävitada kõiki palestiinlasi, teisi araablasi ja moslemeid, kel on põhjust Iisraeli ja juute vihata.
Lepitust leida oleks ehk võimalik, kui luuakse iseseisev Palestiina riik, mis hõlmab ka Jordani Läänekallast, mille julgeolek oleks rahvusvaheliselt garanteeritud ja kui Iisrael oleks nõus maksma vähemalt mingit kahjutasu palestiinlaste maade ja varanduste röövimise ning kümnete tuhandete tapmiste eest.
Selle lootuse täitmist saavad paraku uskuda ainule lootusetult optimistlikud.