Vaba kaubandus on olnud maailma majanduse mootor juba sajandeid nagu aurumasin, mis viis meid industrialiseerimise ajastusse, kirjutab Jüri Toomepuu Eesti Päevalehes. See annab riikidele võimaluse spetsialiseeruda, ergutab innovatsiooni ja paneb tarbijad naeratama madalamate hindade ning laiema kaubavaliku ees. „Vaba turg on parim reguleerija,“ ütles kunagi kuulus Šoti majandusteadlane ja filosoof Adam Smith, ja kuigi ta ei teadnud internetikaubandusest midagi, kandsid tema sõnad tõde.

Vaba kaubandus võimaldab riikidel toota seda, milles nad on parimad, suurendades efektiivsust ja tootlikkust. Konkurents imporditud kaupadega langetab hindu ja paneb kohalikud tootjad pingutama, et pakkuda paremat kvaliteeti. Üks suurimaid eeliseid on see, et avatud turud julgustavad teadusuuringuid ja arengut – firmad, kes ei arene, jäävad ajahätta nagu Nokia nutitelefonide ajastu lõpul.

Kaubandussuhted loovad vastastikust sõltuvust, muutes maailmamajanduse omavahel seotud nööridest põimunud gobelääniks. See vähendab poliitiliste konfliktide tõenäosust. „Kui kaks rahvast on seotud kaubandusega, ei tõmba nad nii kergesti mõõka,“ väitis kunagi Prantsuse poliitiline filosoof Montesquieu.

Kaubandusbilansi puudujäägi mõju

Vaba kaubandus on majanduse mootor, aga kui mõnel riigil tekivad kaubandusdefitsiidid, siis pole kaubandus vaba. Kui import kasvab kiiremini kui eksport, jäävad töötuks tehased, mis olid kunagi tootlikud. Pikaajaline defitsiit sunnib riike laenama, kasvatades riigivõlga nagu kiirlaenu sõltuvuses olev tarbija. Kui kohalikud tootjad kaotavad konkurentsivõime, võib see viia majanduse „täieliku ümberehituse“ vajaduseni, nagu juhtus Detroidis, USA autotööstuse keskuses sealse autotootmise languse ajal.

Ameerika kaubandusdefitsiit Hiinaga on $383 miljardit dollarit aastas, Mehhikoga $130 miljardit, Saksamaaga $68 miljardit ja Jaapaniga $58 miljardit.

President Trumpi majanduspoliitika

President Trump sai eelmisel aastal võimsa valimisvõidu oma lubadusega „Make America Great Again“ (teha Ameerika jälle võimsaks). Oluline osa ta majanduspoliitikast on taastada aus kaubandus.

Ta arvab, nagu arvab rõhuv enamus ameeriklastest, et teised riigid ei tohiks enam elada Ameerika maksumaksjate kulul. Ta tõstis varasema 2,5 protsendilise tollimaksu Euroopa autodelt 10 protsendile, sest see on toll mida Euroopa Liit on juba ammu võtnud ameerika autodelt. Ta tõstis ka 10 protsendi võrra tolle Hiina kaupadele. Hiina on juba ammu määranud 25% tolli USA põllumajandustoodetele, elektroonikale ja terasetoodetele. Ta on ilmselt kehtestamas tolle ka teiste riikide kaupadele, vastavalt tollidele, mida teised on kehtestanud Ameerika omadele.

USA välisabi ja USAID

USA välisabi ajalugu on pikk ja kirju. See algas Marshalli plaaniga, kui Ameerika aitas Euroopal püsti tõusta peale Teist maailmasõda, jagades umbes $150 miljardit (tänase väärtusega) abi. 2023. aastal jagas USA $68 miljardit, suunates suuri summasid Ukrainale ja Iisraelile, Aafrikale ja Aasia arengumaadele.

Suur osa sellest rahast ei toeta mingil moel USA välispoliitilisi eesmärke. USAID, agentuur, mis oli loodud President Kennedy määrusega, jagas aastal 2023 välja umbes $44 miljardit dollarit. USAID pälvib kriitikat selle eest, et maksumaksjate raha on suunatud projektidele, mis tunduvad äärmiselt ekstsentrilised – alates „transsoolisest ooperist“ Kolumbias kuni „mitmekesisuse, samavõrdsuse ja kaasatuse muusikalini“ Iirimaal, 50 miljoni dollari eest saadeti kondoome Gazasse. (Need viimased on Valge maja pressisekretäri Karoline Leavitti väited, mis on seatud ekspertide poolt tõsise kahtluse alla – toim) Alates asutamisest 1948. aastal on Iisrael olnud suurim USA välisabi saaja, kokku umbes 310 miljardit dollarit.

Valitsuse tõhususe initsiatiiv

Donald Trumpi loodud valitsuse tõhususe osakond (Department of Government Efficiency, DOGE), mida juhib Elon Musk, on USA valitsemise reformi uus nägu. DOGE eesmärk on vähendada kulutusi, moderniseerida tehnoloogiat ja kaotada „tarbetud“ programmid. Selle tegevus on väljakutsuv, sest bürokraatia on nagu hüdra – lõika üks pea maha, kasvab kaks asemele.

Senini on DOGE saavutanud juhtimise peamiste IT-süsteemide üle, mitmete valitsusasutuste sulgemise ja kehtestanud ametnike arvu kärpimise programmi. Nagu võib arvata, paljudele ametnikele, kes moodustavad „süvariigi“, see ei meeldi. Aastal 2023 oli umbes 57 protsendil USA ametnikest luba kodus olles oma ametlikku tööd teha. On tulnud esile mitmeid juhtumeid kus ametnik sai palka ka teiselt töökohalt. Trump on andnud korralduse kodus töötamine lõpetada. Kriitikud väidavad, et nõudmine tööle tulla „rikub demokraatia aluspõhimõtteid.“

Järeldused, õppetunnid Eestile ja soovitused

Kuigi vaba kaubandus pakub majandusele palju hääd, ei saa tasakaalustamata kaubandus ja ebaefektiivne riigihaldus jääda tähelepanuta. USA kaubandusdefitsiit ja välisabi poliitika näitavad, et rahvusvaheline kaubandus ja riiklikud kulutused vajavad tasakaalu. Trump ja enamik ameeriklasi arvavad, et tuleb lõpetada kaua kestnud teiste rahvaste doteerimine Ameerika maksumaksjate arvel.

Eestis töötab umbes 22–24 protsenti tööjõust avalikus sektoris. Ameerika avalik sektor saab seevastu hakkama umbes 14–16 protsendiga tööjõust ja näib, et Trump suudab ka seda oluliselt kärpida (Võrdlus annab küll suurusjärgu, ent pole päris täpne. Eestis lähevad näiteks avaliku sektori arvestusse ka meditsiinitöötajad, USA-s mitte – toim).

Väikesel Eestil on määratu suur, kulukas ja paljude arvates ka mõnevõrra korruptiivne võimukandjate parmas. Üleliia suur on ka riigikogu koosseis - umbes üks saadik iga 12 000 inimese kohta. Soome saab hakkama ühe saadikuga 27 000 elaniku kohta. Eestis võiks paras arv olla 51.

Suur, vähe tootev ametnike parmas ripub nagu veskikivi Eesti maksumaksjate kaelas. See on tekkinud aja jooksul sel lihtsal põhjusel, et võimule pääsenud jagavad ametikohti ustavatele parteijüngritele, sugulastele ja sõpradele.

Oleks vaja kehtestada ranged tingimused ametikohtade loomiseks ja ausad konkursid ametisse määramiseks.

Eestlased USAs

TRENDING