Ameerika Ühendriikides tähistatakse tänupüha iga aasta novembri neljandal neljapäeval. Sellel aastal langeb see 28. novembrile. Tänupüha päev kehtestati 1941. aastal, kui kongress võttis vastu sellekohase resolutsiooni ja president Franklin D. Roosevelt allkirjastas selle seaduseks.
Oli põhjust tänada, tore on pühitsedaTraditsiooniliselt pühitsesid Ameeriklased seda aga palju kauem. Traditsioon sai alguse kui inglased, kes aastal 1620 oma purjelaeva Mayfloweriga uude maailma jõudsid ja olid esimese talve näljasurma üle elanud, said järgmise sügise lõikuspüha ajal jahisaagiks hulga “suuri linde” nagu mainis uustulnukas Edward Winslow oma aruandes. Mis need muud said olla kui kalkunid. Neil oli põhjust pühitseda. Ainult 53 120st kes uude maailma jõudsid jäid ellu.
Neid tulid ka külastama kohalike indiaanlaste „kuningas“ Massasoit, umbes üheksakümne mehega, kes tõid neile kingituseks ja söömalaua katteks viis hirve. Tänupüha traditsiooniks jäid küll pigem kalkunid kui hirved.
Selle aasta tänupühal küpsetavad Ameeriklased umbes 50 miljonit kalkunit. Peolauale läheb ka 36 miljonit kilo tavalisi ja umbes sama palju magusaid kartuleid. Kalkuniprae juurde ka traditsiooniks muutunud jõhvika tarretis. Seda kulub 33 miljonit kilo, küllalt, et täita kaheksa olümpiasuurust basseini. Peamine magustoit on kõrvitsa rõngaspirukas -- vahukoorega. Populaarsed on ka õuna- ja pekani pähkli pirukad. Neid kulub umbes 20 miljonit.
Umbes 80 miljonit ameeriklast reisivad kodust vähemalt 50 miili kaugusele. Nendest umbes 72 miljonit reisib autoga 6 miljonit lendavad riigisiseselt. Lisaks nendele kasutavad umbes miljonit inimest muid transpordiliike, nagu busse, kruiisilaevu ja ronge.
Rahvusvaheliste lendude broneeringud on eelmise tänupühaga võrreldes kasvanud 23 protsenti, osaliselt tänu piletihindade 5 protsendilisele langusele.
Kas kalkun või kotkasRespekteeritud ameerika riigiisa Benjamin Franklin soovis, et kalkun kuulutatakse Ameerika rahvuslinnuks. Ta vaidles vastu nendele kes arvasid, et kaljukotkas sobib paremini. Ta väitis, et kalkun on palju auväärsem lind ja tõeline Ameerika põliselanik, kuigi ta möönis, et, et kalkun on natuke edev ja rumal.
Metsikud kalkunid on toredad linnud. Illinois osariigis elades imetlesin neid sageli tänavaäärsetes metsatukkades. Aga farmides kasvatatud ülisuured valgesulelised pole mitte ainult natuke rumalad, nagu möönis Franklin. Nad on pururumalad ja närvipuntrad, kes satuvad tihti paanikasse ja vigastavad või isegi surmavad üksteist kui nad paanikasse satuvad.
Mõned linnud nagu näiteks varesed, on päris targad. Kalkunid päris kindlasti nende hulka ei kuulu. Kui kalkun oleks kuulutatud rahvuslinnuks oleks see olnud analoogne olukorraga, kus Kamala Harris oleks valitud presidendiks Trumpi asemel.
Oleme tänulikudParaku on maailmas palju paha, aga üritame tänupühal leida põhjuseid ka tänulikud olla. Ameeriklased võivad tänulikud olla selle eest, et nende mannetu, korruptiivse ja presidendi Joe Bideni asendab Donald Trump, mis annab lootust, et Ameerika võimsust on veel võimalik taastada.
Eestlastel on põhjust tänulikud olla, sest Ukraina vaprad vabadusvõitlejad on oluliselt nõrgendanud Eesti ja eestlaste kõige ohtlikumat välisvaenlast, Putini Venemaad. Kuigi Tallinn, Kalevite kants, on juba langenud endiste olupantide ja nende järglaste valdusesse, saame vähemalt tänulikud olla selle eest, et on veel lootust, et nad lähemas tulevikus Toompeal võimule ei tõuse.
