Oleks Wuhani bioloogilise sõja laboritest valla pääsenud COVID-19 viirus tapnud ainult kommunistliku Hiina kodanikke, poleks see Hiina partei diktatuurile ega muidugi ka vabale maailmale arvestatavat kahju teinud. Režiim, mille kunagine suur juht Mao Zedong vallandas oma „suure edasihüppega“ maailma ajaloo kõige suurema näljahäda ja hävitas nälja, massiliste tapmiste ja orjalaagritega umbes 40 miljonit oma kodanikku, poleks koroonaviiruse ohvritest eriti hoolinud. Wuhani viirus on aga nakatanud ja tapnud inimesi üle terve maailma ja andnud maailma majandusele tõsise löögi.
Eriti häirib läänemaailma fakt, et Hiina püüdis varjata andmeid viiruse levikust mille kohene avaldamine oleks võinud säästa palju inimelusid ja leevendanud katku mõju majandusele.
Hiina propagandamasin pandi tööle. Esialgu väideti, et viirus ühelt inimeselt teisele kandu, siis avaldati „ametlikku“ statistikat, mille andmetel viirus eriti tappev ei ole, siis koguni juttu, et viirus sai alguse USA sõduritelt. Lõpuks jäi Hiina propagandamasin selle juurde, et viirus kandus inimestele nahkhiirtelt mille liha olevat müügil ühel Wuhani turuplatsil. Lisaks USA luureandmetele, teatas aga ka veebruaris avaldatud Lõuna Hiina Ülikooli tehniline aruanne, et tappev viirus tuli Wuhanis asuvast viiruste uurimise, st bioloogilise sõja laboratooriumist.
Hiina propagandamasin kinnitas, et kogu Hiinas suri viiruse tagajärjel ainult 3,300 inimest. Wuhani elanikud on teatanud ja edestanud matuste tuhaurnide arvu, mis näitab, et ainuüksi nende linnas suri umbes 42 000 inimest. Peale seda kui Hiina propagandamasin oli kinnitanud, et Hiinas on viiruse levi peatatud, tuli aga teade, et Vene piiri läheduses asuv Suifenhe linn on pandud karantiini.
Raske on kasutada Suure Vale taktikat, kui tõde saavad kõik maailma riigid ja rahvad tunda omal nahal. Hiina rahvusvaheline maine on oluliselt langenud ja kindlasti kahjustab see ka Hiina majandust ja võimalust saavutada kommunistliku Hiina eesmärk tõusta USA asemel maailma kõige võimsamaks riigiks.
USA senati justiitskomisjoni esimees Lindsey Graham, kelle seisukohad sageli ühtivad president Trumpi omadega, süüdistas Hiina valitsust 16,000 ameeriklase surmas ja 17 miljoni ameeriklase töö kaotuses ja kinnitas, et Hiina karistamine koroonaviiruse pandeemia kohta vale andmete levitamise eest on üks asi milles kongressi demokraadid ja vabariiklased on ühel meelel. Senaator Graham kinnitas, et ta tahab USA reaktsiooni teha nii räigeks, et see muudaks Puna-Hiina käitumist.
Eelkõige tahab ta lõpetada ravimite ja meditsiini varustuste ostu Hiinast. Mitte ainult Hiina karistamiseks, vaid ka põhjusel, et Hiina partei kontrolli all olevas ajakirjanduses on ähvardatud survet avaldada USAle ravimite tarnimise piiranguga. Praegu impordib USA Hiinast 90 protsenti USAs kasutatud antibiootikumidest ja palju muid ravimeid, mis on Hiina odava tööjõu tõttu odavamad kui USAs toode. Niihästi President Trump kui ka USA kongress saavad aga aru, et sõltuvus Hiina ravimitest on ohtlik ja tuleb lõpetada. Trump suutis lõpetada paari aastaga USA sõltuvuse välismaa naftast, lõpetamine sõltuvuse ravimitest peaks olema lihtsam.
Juba enne koroonaviiruse kohta vale andmete levitamist oli President Trump asunud piirama Hiina tavapärast USA tehnoloogia, patentide ja ärisaladust vargust, mille väärtus on hinnatud kuskile 300 kuni 600 miljardi dollarile aastas. Omapoolsete tollide kehtestamisega sundis President Trump ka Hiina nõustuma kaubalepinguga, mis pole enam kasutoov ainult Hiinale. Aastal 2017, näiteks, oli USA kaubavahetuse puudujääk Hiinaga 336 miljardit dollarit.
Võib arvata, et Puna-Hiina võib koroonaviiruse katastroofi tagajärjel mõnevõrra mõraneda, aga pole põhjust loota, et Hiina autokraatlik, kommunistlik režiim laguneb. Aastal 2018 kiitis Hiina Rahva Kongress heaks põhiseaduse muudatuse mis lõpetas presidendi ametiaja piirangu ja kinnitas seega praeguse presidendi Xi Jinpingi eluaegseks diktaatoriks. Ainult kahel delegaadil 2964 hulgast lubati vastu hääletada – vist selleks, et võiks väita, et kongress diktaatori kummitempel pole. Sama meetodi on valinud Vladimir Putin enda eluaegseks diktaatoriks kinnitamiseks.
Päris kindlasti kahaneb aga Hiina tähtsus maailma areenil ja ÜROs. ÜRO Maailma Tervisekaitse Organisatsioon (World Health Organization – W.H.O), mille Etioopiast pärit president Tedros Adhanom Ghebreyesus sokutati ametisse Hiina juhtimisel, kajastas viiruse levi algul Hiina propagandamasina seisukohti. Näiteks avaldas W.H.O 14. jaanuaril teate, et esialgne uuring Hiina võimude poolt pole tuvastanud viiruse kandumist inimeselt inimesele. On põhjust arvata, et USA, kes maksab lõviosa W.H.O kuludest, umbes 400 miljonit dollarit aastas, peatab WHO finantseerimise kuni Hiinast sõltumatum ja ausam juht on määratud.
Kõige suurem oht autokraatse diktatuuri püsimisele on tõe tunnistamine. Gorbatchev ja Vene kommunistlik diktatuur said sellest aru liiga hilja, kui glastnost oli juba löönud tuha all immitsenud vabadussädemed leegitsema. Laulvat revolutsiooni ei suutnud enam summutada ka kommunismile truuks jäänud interrindelased. Vene kommunistlik impeerium mõranes ja lagunes.
Hiina kommunistliku partei diktaator ja teised võimukandjad said sellest aru. Kui nad kergitasid kommunistliku majandussüsteemi kontrolle, et turumajandus toodaks jõukust eelkõige võimukandjatele ja leevendaks ka vaese lihtrahva täbarat olukorda, nad poliitilise- sõna- ja mõttevabaduse kütkeid lõdvemaks ei lasknud.
Kuigi tõtt on kommunismi kütkes elevatele rahvastele isegi interneti ajastul raske kuulutada – Hiinas on kehtestatud karm tsensuur lisaks ajakirjandusele ka internetis, kipub tõde siiski ka sellises olukorras levima.
Hiinas on ikka veel umbes 245 miljonit budisti, 18 protsenti elanikkonnast. Gautama Buddha, nende vaimne juht, väitis, et on kolm asja mida ei saa kaua peita ja need on päike, kuu ja tõde.
Tõde – tõhus vaktsiin kommunistlike diktaatorite ja teiste ainuvalitsejate vastu on juba leiutatud. Nüüd peame aga leiutama tõhusa viisi selle süstimiseks.
