Kaks kolmandikku inimestest elab riikides, mille sündimuse kordaja on vähem kui 2,1, st alla rahvastiku asendusmäära. Mõnes jõukas riigis, näiteks Lõuna-Koreas, Jaapanis, Hispaanias ja Itaalias, on see ainult 1,3 sündi naise kohta.
Eesti pole küll veel jõudnud jõukate riikide hulka, aga kogu Eesti elanikkonna summaarne sündimuse kordaja on ainult 1,4. Mitmete aastate jooksul vastsündinutele antud nimede alusel võib arvata, et Eesti venelastel on see mõnevõrra kõrgem, eestlastel samavõrra madalam. Arusaamatust võib tekitada see, et venelastel on väiksem valik eesnimesid, aga kui kasutada vene ja eesti nimede koguarvu, ei mängi nimede sagedus mingit rolli.
Statistikaamet avaldab vastupidiseid andmeid (https://www.stat.ee/et/uudised..., Egle Saks BLOGI, Postitatud 30. juuni 2023), aga rahvastikuregistri rahvuse andmeid ei tohiks ükski kirjaoskaja tõsiselt võtta. Iga Eesti elanik võib endale registris määratleda mistahes rahvuse. Näib, et paljud venelased on end hakanud mitmetel põhjustel eestlastena määratlema. Mõned arvavad, et kui nad juba Eestis peavad elama, on kasulikum end eestlasena määratleda. Mõned lihtsalt ei saa aru, et kodakondsus ja rahvus pole sünonüümsed.
Rahvastikuregistri väärandmetel on mitte-eestlased moodustanud kogu taasiseseisvumise järgsel ajal umbes kolmandiku Eesti elanikkonnast. Lihtne sisse- ja väljarände arvestus annab õigemad andmed. Registreeritud on umbes 1 300 000 elanikku. Okupatsiooniaegsete rahvastikuandmete alusel asustati Eestisse pool miljonit vene okupanti. Sellele lisandus Lennart Mere lepetega Eestisse põlistatud umbes 20 000 punaarmeelast ja NL julgeolekutöötajat, koos perekondadega umbes 80 000 venelast ja teadmata arv hilisemaid üle idapiiri sisserändajaid.
Kõige tõenäolisemate andmete järgi on Eesti elanikkonnas vähemalt 46 protsenti (600 000 : 1 300 000) venelasi ja nende arv on tõusuteel.
Eestlaste demograafiline olukord on kriitiline
Suurtele rahvastele pole rahva arvu vähenemine eriliseks probleemiks, aga kui eestlased ei suuda oma rahva sündimust lähemas tulevikus oluliselt tõsta, siis hääbub eesti rahvas ja eesti keel saab üheks nendest kahest, mis ÜRO andmetel kaob iga kuu ajaloo prügikasti.
Linnar Priimägi, erakordselt erudeeritud kultuuripsühholoog, polüglott ja kõike selgitaja, vaagides ühes oma protokollis uudisteoste ja klassikalise kirjanduse püsikestvust, pidas vajalikuks lisada küsimusele, millist eestikeelset kirjandust loetakse veel kolmesaja aasta pärast: „Kui meid, eestlasi, siis üldse veel olemas on.“
Lisaks eesti rahva arvu drastilisele kahanemisele ohustavad Eesti rahva ja kultuuri säilimist okupantide poolt sooritatud inimsusevastaste kuriööde tagajärjed, eeskätt Stalini ja ta järglaste poolt alustatud Eesti venestamine, mida pole senini suudetud peatada.
Saatuslik viga ja muulaste sisseränne
Eesti ajaloo kõige rumalam ja saatuslikum viga on kahtlemata esimese Laari valitsuse otsus eirata Genfi konventsiooni, mis nõuab okupantide lahkumist kui okupatsioon lõppeb. Selle asemel, et muuta Eesti rahvusriigiks nagu nad lubasid, põlistas võimule tõusnud valitsus kõik Stalini ja ta järglaste poolt Eestisse asustatud venelased alalisteks elanikeks ja seega tulevasteks kodanikeks.
Kui Eesti Vabariik ei suuda eestlaste sündimust drastiliselt tõsta ja Eesti ümberrahvustamist ümber pöörata, ootab eestlasi ees sünge tulevik, mil eestlased jäävad vähemusrahvaks oma põlisel kodumaal.
Ukrainlaste vapper vastuhakk Putini vallutamissõjale on oluliselt parandanud Eesti riigikaitse olukorda ja vähendanud rünnakuvõimalust üle idapiiri. Ukrainlased võitlevad mitte ainult endi, vaid ka eestlaste vaenlase vastu. Seetõttu on õige aidata Ukraina sõjapõgenikke, eriti võitlejate perekondi. Millegipärast on antud aga elamislubasid paljudele meestele vanuses 18-60. Kui nad on ukrainlased on nad pigem väejooksikud kui põgenikud. Kuna Ukrainast tulnud töötutele trükib Töötukassa venekeelseid blankette, on põhjust arvata, et paljud nendest on Ukrainast põgenenud venelased.
Eesti ei suuda säilida riigina, mida valitsevad eestlased, kui valitsus ei suuda lõpetada muulaste sisserännet.
Meetmed rahva arvu tõstmiseks
Eestlaste sündimuse strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel peab valitsus arvesse võtma Eesti riigi ja eestlaste ainulaadseid olusid, ühiskondlikke väärtusi ja kultuurilisi aspekte.
Haridus ja teadlikkus. On vaja käivitada avalikke haridusprogramme, et suurendada teadlikkust laste saamise tähtsusest ja eelistest ja mõjutada inimeste suhtumist lapsevanemaks saamisesse. Eestis peaks lisama gümnaasiumite õppekavadesse loengud Eesti demograafilisest olukorrast, mis propageeriks vähemalt kolme-lapselisi perekondi. Veelgi tähtsam on käivitada intensiivne kampaania, et eesti üliõpilaskorporatsioonid ja -seltsid sätestaks oma liikmetele eesmärgiks vähemalt kolme lapse üles kasvatamise.
Rahaliste stiimulite problemaatiline mõju. Peresõbraliku poliitika rakendamine, mis toetab vanemaid, võib julgustada neid rohkem lapsi saama. See võib hõlmata selliseid rahalisi stiimuleid nagu tasustatud vanemapuhkus, taskukohased lapsehoiuvõimalused, paindlik töökorraldus ja maksusoodustused peredele.
Suurperede toetused pole aga sobivad eestlaste demograafilise olukorra parandamiseks, sest need võivad kahandada eestlaste osakaalu Eesti elanikkonnas. Paljud teaduslikud uuringud on tuvastanud, et madalama haridustasemega peredes sünnib rohkem lapsi kui kõrgema haridustasemega peredes. Eestis on eestlaste haridustase üldiselt kõrgem muulaste haridustasemest.
Kus on elu, on ka lootust
Cicero sõnad on lootustandvad, aga peame meenutama ka Ameerika riigiisa Benjamin Franklini manitsust „See kes elab lootusest sureb nälga.“ On vaja tegutseda.
Eelkõige peame rakendama meetmeid eestlaste sündimuse suurendamiseks. Samaaegselt peame lõpetama seadusliku ja ebaseadusliku sisserände üle idapiiri ja parandama kodakondsuse seadused, et lõpetada kergekäeline kodakondsuse kinkimine välismaalastele.
Tõhus vahend vähendada vene rahvusest kurjategijate proportsiooni Eestis, kes moodustavad enamiku maksumaksjate poolt ülalpeetavate vanglate elanikest, oleks neile anda võimalus vanglast vabaneda ja oma suurele kodumaale tagasi minna, kui nad katkestavad kõik suhted Eestiga.
Eestlaste proportsiooni Eesti elanikkonnas aitaks tõsta nende kodakondsuse tühistamine, kes on saanud selle võltssünnitunnistustega või altkäemaksude abil. Tasuks teha põhjalik audit kõikidest dokumentidest, mille alusel on antud välismaal sündinutele sünnijärgne kodakondsus.
Õige samm oli kehtestada kodakondsuse tühistamine kohtus karistatud reeturitele. Seda peaks laiendama, et lubada kodakondsuse tühistamist ka nendele, kes esindavad Eesti-vaenulike riikide huve niihästi riigikogus, Euroopa Liidus kui ka sotsiaalmeedias.
Kaitsepolitseiamet tegi õieti kui ta tühistas Eesti-vaenuliku Zoja Paljamari elamisloa, selgitades: “Koostöö Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse võrgustiku liikmetega ning lõhestuspoliitika elluviimine toob endaga kaasa tõsised tagajärjed… Kaitsepolitseiamet on korduvalt avalikult selgitanud, et Eesti vabariigis kehtivate demokraatliku õigusriigi põhimõtete ärakasutamine Venemaa Föderatsiooni lõhestuspoliitika toetuseks on selge julgeolekuoht.”
Kõige rohkem annab lootust see, et iseseisva Eesti Vabariigi ja eestluse säilimist soovib kahtlemata enamus eestlasi Relvaga võideldes oma rahva ja riigi säilimise eest on eestlased alati võidelnud kangelaslikult. On ülim aeg meie rahva parimatel poegadel ja tütardel ühineda kangelaslikuks võitluseks ka rahvuspoliitilisel tandril, et eesti rahvas ja kultuur püsiks läbi aegade, nagu nõuab Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul.
