Jüri Toomepuu - Floridas Wuhani viirus jõuluvorstide tegu nurjata ei suutnud
Jõulude ajal saaniga läbi sahiseva lume sõitmise lõbust peavad Floridas elavad eestlased paraku ilma jääma, aga õnneks mitte jõululaupäeval pannil särisevatest jõuluvorstidest. Kesk-Florida Eesti Selts on palju aastaid pakkunud seltsi jõulupeol kõige muu hea ja parema kõrval ka maitsvaid jõuluvorste.
Poest neid siin osta ei saa. Ei jää muud üle kui peab ise tegema. Seetõttu on vorsti tegemise eestvedaja ja kandev jõud Maare Kuuskvere juba palju aastaid korraldanud enne jõulupidu laiaulatusliku vorstitegemise peo.
Wuhani viiruse tõttu jääb küll aastal 2020 seltsi jõulupidu ära, aga vorsti tegemist siiski päris ära jätta ei saa. Lisaks eestluse tulele, mis Florida eestlaste südametes põleb, lööb jõulude paiku leegitsema ka nende vastupandamatu vajadus jõuluvorstide järgi. Seetõttu telliski Maare ka sel aastal oma tuttavast saksa vorstivabrikust vajalikke verivorstide koostisaineid.
Pidades silmas piiranguid mis seostuvad Wuhani viirusega, korraldasid Maare ja Jaan Kuuskvere oma kaunis kodus ka sel aastal terve päeva kestnud, aga vähem kui täiemõõdulise vorsti meisterdamise, et sõbrad saaksid oma kodudes traditsioonilist jõulupidu pühitseda.
Sain enda sellel aastal pealtvaatajaks sokutada ja teiste pealtvaatajatega mõnusat juttu puhuda ajal kui noorem ja energilisem generatsioon vaeva nägi. Näis, et iga vorstimeister koostas täidise oma maitse järele. Enamik lisasid standard vorstirohule ka krõbedaks praetud ja peeneks jahvatatud peekoni tükke ja sibulaid. Mäletan poisipõlvest, et tollal olid vorstides ka pekitükid. Tänapäeva tervisliku toidu pooldajad näivad olevat sellest loobunud.
Jaan pakkus veini, nagu alati, ja niihästi jutuajamine kui vorstide tegemine läks ladusalt.
Üks eelis USAs elamises on see, et nende paljude rahvaste esindajad, kellest on Ameeriklased saanud, on toonud siia oma sünnimaade kokakunsti tippsaavutused.
Olen reisinud Itaalias, Hiinas, Koreas ja paljudes teistes riikides ja arvan, et USAs on võimalik saada paremat cannalonit, parmigianit, ossopocut ja pizza margheritat kui Itaalias. Itaalias on aga häid Itaalia restorane külluses, USAs peab tõeliselt häid tikutulega otsima. USAs on võimalik saada ka paremat Kung Pao kana, Sichuan sea praadi ja Pekingi parti kui Hong Kongis, kus ma neid olen samuti maitsenud ja kus nad on pea kõikjal väga head.
Üks kõige maitsvam ja populaarsem toit Koreas on kalbi, marineeritud ja grillitud veise ribi. Huvitav on see, et USAsse tulnud korealased hakkasid seda teistmoodi valmistama ja nüüd on see nn California kalbi ka Koreas asendanud traditsioonilise kalbi. Arusaadav, traditsiooniline on väga hea, aga see on veelgi parem.
Ega meid eestlasi siin Floridas palju ei ole, aga arvan, et kui hakkame jõulu ajal oma ameerika sõpradele pakkuma ahjus küpsetatud, peekoniga kaetud verivorste, koos pohlamoosi, seaprae, hapukapsaste ja ahjus pruunistatud kartulitega, saaks mõni ettevõtlik eestlane siin kunagi tulevikus asutada eduka verivorsti vabriku.
Et esialgset umbusku vähendada oleks kasulik meie jõulurooga kutsuda jõuluvorstiks selle asemel, et seda verivorstina tutvustada.
