Ameerika Ühendriikides on riigiisa amet või riigiisaks kandideerimine eluohtlik. Esimene, kes oma elu kaotas oli Alexander Hamilton, üks riigi loojates. Tema küll ei langenud mõrvari ohvriks, ta sai surmava kuuli duelli käigus oma poliitiliselt rivaalilt.
Mõrvari ohvriks langesid presidendid Abraham Lincoln, James A. Garfield, William McKinley ja John F. Kennedy. Lisaks Donald Trumpile olid ebaõnnestunud atentaadi ohvrid Theodore Roosevelt, Robert F. Kennedy, George Wallace ja Ronald Reagan. Nood said kuuli, aga pääsid eluga.
Julgeoleku fiasko
On raske aru saada kuidas oli võimalik ühel vaid 20. aastasel mehel võtta Ameerika president sihikule lähedal asuva maja katuselt. Secret service'i (salateenistus) meeskond, kelle ülesanne on presidendi julgeolek, on treenitud – või vähemalt peaks olema treenitud – kontrollima kõiki katusepealseid ja aknaid vähemalt täpsuslaskuri laskekauguses. Nad peaksid olema võimelised kontrollima ümbruskonda ka õhust, niihästi helikopterite kui droonidega.
Kummaline on see, et mitmed Trumpi kuulama tulnud inimesed nägid püssi kandvat salamõrvarit katusele ronimas ja katusel varitsemas ja tegid selle viivitamata selgeks politseinikele. Veelgi kummalisem on see, et laskja sai teha kaheksa lasku, enne kui teise lähedalasuva maja katusel varitsenud julgeolekumeeskonna liikmed said oma püssist paugu välja. Ta jõudis võtta sihikule endise presidendi ja uuesti sellesse ametisse kandideeriva Donald Trumpi, tappa ühe ja raskelt haavata kahte publiku liiget.
Need julgeolekumeeskoona liikmed, kes olid Trumpi läheduses, tegutsesid (mõne erandiga) kiiresti ja adekvaatselt. Erandid oli kaks "turvanaist." Mõlemad olid liiga väikesed, et oma kehadega presidenti kaitsta, nagu nad on kohustatud tegema. Üks neist küsis pabistades, et mida nüüd teha, ja teisel oli probleeme oma püstoli kabuuri asetamisega.
Võib arvata, et lähipäevadel esitatakse palju õigustatud nõudmisi salateenistuse ülema Kimberly Cheatle'i vallandamiseks. President Joe Bideni valitsus on omaks võtnud nn diversity, equity, inclusion (mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasamise) programmi. See lõpetas nõudmise, et ametisse määratakse kõige kompetentsem ja kõige paremate kvalifikatsioonidega kandidaat. Selle asemel peab olema õige arv erinevate rasside, sugude või seksuaalse eelistuse esindajaid.
Võib arvata, et Cheatle sai ametikoha seetõttu, et ta oli naine, samuti nagu Biden valis oma asepresidendiks Kamala Harrise, keda oli vaja mustanahaliste ja naiste häälte kogumiseks, mitte selleks, et ta oleks võimeline vajaduse korral presidendi ametisse astuma. Varem töötas Cheatle PepsiCo julgeolekuülemana. Ta on samuti valinud presidendi julgeolekumeeskonda liikmeid nende nahavärvi, soo ja seksuaalse orientatsiooni alusel.
Trumpi kurjuse kehastuseks tembeldamine
USA esindajatekoja spiiker Mike Johnson ütles pühapäeval, et president Joe Biden tuleks "välja kutsuda" poliitiliste rünnakute eest endise presidendi Donald Trumpi vastu. Ta mõistis hukka demokraatide "Pidevalt leviva sõnumi, et Donald Trumpi valimine oleks oht demokraatiale ja ta valimisega lõppeks vabariik."
Ohio senaator J. D. Vance väitis vahetult pärast tulistamist, et süüdi on Bideni retoorika. "See ei ole lihtsalt mingi üksikjuhtum. Bideni kampaania keskne eeldus on see, et president Donald Trump on autoritaarne fašist, keda tuleb iga hinna eest peatada. See retoorika viis otseselt president Trumpi mõrvakatseni," ütles ta.
Lõuna-Carolina senaator Tim Scott, Trumpi tippliitlane, ütles: "Olgem täpsed: see oli mõrvakatse, mida aitasid ja õhutasid radikaalsed vasakpoolsed ja korporatiivne meedia, nimetades Trumpi lakkamatult ohuks demokraatiale, fašistiks või veel hullemat."
Trumpi kampaaniajuht Chris LaCivita viitasid sõnadele, mida Biden kasutas hiljutises erakõnes annetajatega, mille käigus ta kutsus demokraate üles suunama oma fookuse tagasi Trumpi alistamisele. "Me oleme arutelust rääkinud. On aeg panna Trump märklaua keskele," ütles Biden.
Atentaadi tagajärjed
Näib, et mõrvakatse tagajärjel muutub valimiskampaania tunduvalt viisakamaks, kui see on seni on olnud. Nähtub ka, et see on innustanud vabariiklaste valijaid ja mõjutanud paljusid erapooletuid novembris Trumpi poolt hääletama. Lisaks demokraatide varasematele kahtlustele Joe Bideni vaimses tervisest, mille tekitas ta armetu esinemine debatil, võib arvata, et paljud neist otsustavad mitte hääletada.
President Bidenile on atentaat kasu toonud. Demokraadid on lõpetanud vaidlused ta vaimsete vajakajäämiste ja ta teise kandidaadiga asendamise üle. See muidugi ei tähenda, et tal oleks mingi võimalus tagasivalituks osutuda. Asepresident Harriselt on see võtnud võimaluse presidendiamet enne valimisi üle võtta ja samuti Biden kandidaadina asendada.
Kui midagi veelgi erakorralisemat enne valimisi ei juhtu, võime oletada, et Donald Trump vannutatakse järgmise aasta 20. jaanuaril uuesti USA presidendiks.
