Soome politsei kiirreageerimisüksus "Karhu" ja piirivalve võtmas üle Eagle S tankerit Soome lahel.
Esmalt ülevaade sündmustest merealuse taristu rünnakute osas.
Eesti-Soome alalisvooluühenduse Estlink 2 rikke põhjuseks on tõenäoliselt Putini hübriidsõda NATO vastu, mis on osa ta laiemast vastasseisust seoses Ukraina sõjaga. Estlink 2, mille ülekandevõimsus on 650 megavatti, mängib keskset rolli NATO liitlaste Eesti ja Soome elektriühenduses. Enne riket töötas kaabel Soomest Eestisse koguni 1000-megavatise võimsusega, kuid rikke järel jäi tööle vaid 350-megavatine Estlink 1.
Korduvad rikked on tõstatanud küsimusi nii julgeoleku kui ka tehnilise vastupidavuse osas. Need sündmused rõhutavad vajadust tõhustada Euroopa kriitilise taristu kaitset, eriti seoses hübriidsõja riskidega.
Pahatahtlik tegevus ja tõendid
Marine Trafficu andmetel viibis rikke hetkel Estlink 2 kaabli piirkonnas Hongkongi lipu all sõitev kaubalaev Xin Xin Tian 2 ja Cooki saarte lipu all tanker Eagle S, mis oli teel Peterburist Egiptusesse. Briti väljaande Lloyd’s List andmetel kuulub Eagle S Venemaa varilaevastikku, mille ülesanne on sanktsioonidest kõrvale hiilides transportida naftat.
Rootsi väljaanne Aftonbladet on teatanud, et Xin Xin Tian 2 on seotud ka Balticconnectori kahjustamisega, olles selle intsidendi põhjustanud New Polar Beari sõsarlaev.
Rikke hetkel oli Eagle S positsioneeritud täpselt Estlink 2 kaabli kohale ja märgatavalt aeglustanud oma liikumist. Lisaks teatas Saksa andmekeskuse operaator Hetzner samal ajal probleemidest Saksamaa ja Soome vahelises võrguühenduses. Kuigi otsest seost pole kinnitatud, vajavad ajastuse kokkulangevused täiendavat uurimist.
Soome politsei eriüksus uurib Eagle S pardal võimalikku tahtlikku tegevust. Uurimise keskmes on nii kaabli kahjustamise mehhanismid kui ka meeskonna küsitlemine. Esialgse uurimise tulemused viitavad, et osa meeskonnaliikmeid võib pidada kahtlustatavateks, osa aga tunnistajateks.
Lisaks on Soome toll arestinud tankeril olnud kütuse ja uurib võimalikke rikkumisi Venemaa-vastaste sanktsioonide osas. Soome siseministeerium on viidanud, et kui laevade seos riketega kinnitust leiab, võib tegemist olla ulatusliku ja korduva sihiliku sabotaažiga.
Rikke mõju ulatub kaugemale taristust. Näiteks jaanuaris kestnud Estlink 2 remonditööd läksid maksma üle 30 miljoni euro ning mõjutasid elektrihindu Eestis, kus tarbijad pidid maksma ligi 18 eurot rohkem megavatt-tunni eest. Pikemas perspektiivis tõstis rike elektrihindu teises kvartalis hinnanguliselt 24 euro võrra megavatt-tunni kohta.
Jaanuaris plaanib Euroopa riikide siseministrite kohtumine arutada meetmeid merealuse taristu kaitsmiseks. Eesti siseministerLäänemets väitis, et on raske uskuda et kolm korda kaablite katkemine nii lühikese ajaperioodi jooksul oleks juhus. Ta lisas, et tema hinnangul vajab see oluliselt jõulisemaid samme Euroopa riikide poolt, kes Läänemere ümbruses paiknevad, aga tegelikult terves Euroopas.
NATO 5. artikli rakendamine
Iga NATO liige võib tugineda lepingu artiklile 5, et taotleda abi merealuste elektrikaablite vastu suunatud sabotaaži vastu, kui teatavad tingimused on täidetud. Eestil ja Soomel on küllaldaselt põhjust taotleda 5. artikli rakendamist.
Artiklis sätestatakse, et rünnakut ühe liikme vastu peetakse rünnakuks kõigi liikmete vastu, mis ajendab kollektiivseid kaitsemeetmeid. Seda kohaldatakse konkreetselt NATO liikmete territooriumidel või varadel toime pandud „relvastatud rünnakute“ suhtes, mille hulka võib kuuluda riikliku julgeoleku ja alliansi toimimise jaoks kriitilise tähtsusega infrastruktuur.
Merealuste elektrikaablite vastast sabotaaži võib tõlgendada hübriidsõja või relvastatud rünnakuna, kui see häirib elutähtsat riiklikku taristut või ohustab julgeolekut.
Peab ka täheldama, et Artikli 5 kasutamine ei ole automaatne. Selleks on vaja poliitilist otsust NATO peamise otsuseid tegeva organi Põhja-Atlandi Nõukogult mis tegutseb konsensuse alusel. Kui tugineda artiklile 5, võib NATO reaktsioon sõltuvalt intsidendi tõsidusest ulatuda diplomaatilisest survest koordineeritud sõjalise tegevuseni.
NATO on tunnistanud hübriidtaktika, sealhulgas küberrünnakute ja elutähtsa infrastruktuuri sabotaaži kasvavat ohtu. Alliansil on selliste ohtudega tegelemiseks olemas mehhanismid, näiteks NATO tugevdatud vastupanuvõime poliitika ja hübriidsõda, isegi kui artiklile 5 ametlikult ei tugineta.
Kui artiklit 5 ei rakendata, võib NATO võtta ka kollektiivseid meetmeid artikli 4 alusel, mis lubab liikmetel konsulteerida julgeolekuohtude üle ja võtta ennetavaid meetmeid.
Hübriidsõjale sobiv vastus
NATO liikmed peavad mõistma, et Venemaa hübriidsõjale vastamiseks on vaja strateegilist ja koordineeritud tegutsemist. Pole mõttekas eskaleerida Putini poolt käivitatud hübriidsõda relvastatud sõjaks kuid NATO peab tegema otsustavaid samme, et kaitsta oma liikmete taristut.
Piisab niihästi kaablite rikkeid tekitavate laevade kui ka kogu Putini varilaevastiku arreteerimisest ja meetmete rakendamisest Venemaa nafta ja gaasi müügi sanktsioonidest kõrvalehoidmise peatamiseks. See tagaks NATO liikmete merekaablite julgeoleku ja oleks samas otsustav samm Putini Ukraina rünnaku lõpetamiseks.
Venemaa majandusliku nõrgestamise kaudu võib saavutada rohkem kui otsese sõjalise vastasseisuga. Venemaa nafta- ja gaasisektor on vene majanduse nurgakivi. Naftatulude järsk langus oleks suur löök Putini võimele säilitada niihästi relvatööstust, sõja majandamist ja riigi majanduslikku stabiilsus.