Ma ei pidanud elama okupeeritud Eestis ja seetõttu ma hoidun kohut mõistmast oma kaasmaalaste üle, kes pidid siin elama. Samas ma tean ka, et oli võimalik mitte teha koostööd võimuorganitega. Siiski, peab tunnistama, et mõnda laadi koostöö pidas silmas oma rahva säilimist, st kaebamine kellegi peale enda huvides oli välistatud. Lennart Meri asjus on pilt segasem ja seda teatakse üldiselt.

Mis Lennart (nimelt ma tundsin Lennartit ning tema lahutatud naisest, Regiinast, sai mõneks ajaks minu vennanaine Kanadas) ütles oma elulõpul enda tegevuse kohta Nõukogude ajal võib mõnevõrra valgustada asja. Info tuli Paul Goble'ilt. Teatavasti oli Paul Eestis lektorina mõni aeg, kaasaarvatud siis, kui Lennart suri. Teades, et Paul käis Lennartit vaatamas surivoodil ma küsisin temalt peale Lennarti surma, et kas Lennart pihtis lõpupoole. Paul vastas, et jah, "Lennartlikult" (minu tõlge, vestlus Pauliga oli inglisekeeles). Ta ütles, et oli küsinud Lennartilt, miks ta kunagi ei lõpetanud oma suhet Endel Lippmaaga, kes oli tema kohta kahjulikku informatsiooni avaldanud. Selle peale olevat Lennart vastanud "Not everything he said is untrue."

Minu meelest peaks laskma ajalool lõpuks otsustada, st kui arhiivide ligipääsmine toimub, kes oli Lennart Meri. Kuni too aeg saabub võiks ikka tagasihoidlikum olla Lennarti isiksusega. Aga millegi pärast teda promotakse. Miks? Üks põhjus võib olla tema poeg Mart, kellel on avasõna homme muuseumis. Mart ütles juba 2009.aastal, "Müüte on vaja igas ühiskonnas igal ajal" ja paistab, et see ongi tema peamine tegevus Eesti riigis.

Hr. Reemetsa arvamus alternatiivsete presidendikandidaatide kohta peab vett selles mõttes, et taasiseseisvunud Eesti vajas poliitikut, kes oskas suhelda lääne poliitikutega ning tol ajal oli paremat valikut raske leida. Aga Arnold Rüütel väärib igati lugupidamist sest temal oli oluline roll Eesti taasiseseisvumise loos. Tean sellest isiklikult.

Tervitades
Ilvi Cannon



2015-04-22 12:53 GMT+03:00 Margus Reemets

Vahkvihast...
L. Meri elu ei olnud päris kindlasti "rajatud okupatsioonivõimude truualamlikule teenimisele ja hiljem valetamisele ja salgamisele" ja vale on ka väide, et ta "ei vääri austamist inimesena".
Kes oli sellise elu rajaja? Kes oleksid olnud tol hetkel reaalsed alternatiivsed presidendikandidaadid? - E. Savisaar ja A. Rüütel ja mida nad oleksid teinud teisiti?
M.Reemets



21. aprill 2015 18:06 kirjutas Jüri Toomepuu

Lennart Nikolajev Meri, kelle elu oli rajatud okupatsioonivõimude truualamlikule teenimisele ja hiljem valetamisele ja salgamisele, ei vääri austamist inimesena. Reeturliku presidendina, kes sõlmis ilma seaduses sätestatud eelneva valitsuse otsuseta juuli lepped mis põlistasid Eestisse 100 000 eriti Eestivaenulikku venelast (20 000 punarmeelast, 2000 julgeolekuagenti ja nende pered, väärib ta põlgust.

2015-04-21 10:30 GMT-04:00 Tõnu Kalvet

Tere!

Täpsustagem: Lennart "Nikolajev" Meri ei vääri austamist poliitikuna, kuid filmilavastajana, kirjanikuna ja hõimuliikujana väärib seda kindlasti. Ta rahvakultuurialased filmid on siiani vaadatavad ning ta "Hõbevalge" jts. raamatud siiani loetavad. Ükski neist pole oma väärtust kaotanud.

Mainin seda selleks, et tuletada meelde: kriitika peab olema karm, kuid õiglane. Muidu muutub see kõige lihtlabasemaks materdamiseks ega jäta kritiseerijast head muljet.

Tõnu Kalvet

21. aprill 2015 16:57 kirjutas Jüri Toomepuu

Lugupeetud hr, Margus Reemets,
Asi ei seisa loo habeme pikkuses vaid hästi dokumenteeritud faktides. Lennart Nikolajev ei vääri austamist.
Jüri Toomepuu

2015-04-21 9:33 GMT-04:00 Margus Reemets

Hea hr. Toomepuu!
See agenditamine on üks habemega lugu.
Georg Meri lõpetas tõlgina.
Lennart Meri meie hõimurahvaste uurijana, kirjaniku ja filmimehena, rahvusvaheliselt lugupeetud presidendina.
Otsida tuleks neid, kes tänaseni gebistid ja Eestimaal salamisi ringi urgitsevad. Hoopis sellega peaks veel intensiivsemalt tegelema.
Kõike head!
Margus Reemets.


21. aprill 2015 12:46 kirjutas Jüri Toomepuu

Uskumatu! Okupatsioonide Muuseum korraldab Lennart Nikolajev Meri austamise ürituse.
Saatsin nende kutsele järgmise vastuse:
Mul on raske uskuda, et Eestis ikka veel leidub inimesi kes ei saa aru, et Lennart Nikolajev Meri oli elupõline KGB agent ja reetur.
Lennarti ja ta isa tegemisi on detailselt kirjeldanud andekas uuriv ajakirjanik Virkko Lepassalu oma hästi dokumenteeritud raamatus "Süümepiinadeta. Georg ja Lennart Meri sidemetest eriteenistustega ja selle tagajärgedest." Neid seoseid on samuti kirjeldanud ja dokumenteerinud Henn põlluaas oma raamatus "Lennart Meri, vabaduse valus valgus" Minu raamatu "Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust" peatükk "Lennart Nikolajev Meri, teeneline kommunist, silmakirjalik ja reeturlik president" dokumenteerib samuti Lennart Nikolajevi häbiväärseid tegusid.
Okupatsioonide Muuseumi juhatus peaks olema eriti võimeline aru saama hästi dokumenteeritud faktidest ja välja kuulutatud mälestusmedali esitamise asemel korraldama ürituse kus Lennart Nikolajev Mere seoseid ja tegemisi kirjeldatakse tõepäraselt, et kõik eestlased saaksid aru, kes Meri tõeliselt oli. Kui oletada, et 1939. aastaks tekkinud olukorras oleks ainult õigeaegne surm saanud Konstatin Pätsi au päästa, siis läheb Lennart Meri kindlasti ajalukku kui president kes on teinud Eesti riigile ja rahvale kõige rohkem kahju.
Jüri Toomepuu

Märkmed: