Nicholas Eberstadt, Ameerika Ettevõtlusinstituudi poliitökonoomia õppetooli juhataja, avaldas käesoleva aasta novembri-detsembri Foreign Affairs (Välissuhete) ajakirjas artikli „Rahvaarvu vähenemise ajastu, üleelamine halliks läinud maailmas“. Artiklis annab ta põhjaliku ülevaate inimkonda tabanud rahvastikukriisist, leides, et inimkonna dramaatiline vananemine ja globaalses mastaabis vähenemine tähistab inimajaloo ühe erakordse peatüki lõppu. Ta väidab, et rahvaarvu vähenemine muudab inimkonda põhjalikult viisil, mida ühiskonnad ei ole osanud ette näha ja ei pruugi isegi olla võimelised täielikult mõistma.
ÜRO andmetel on sündimus viimastel aastakümnetel maailmas kiiresti langenud. Kui aastal 1950 sünnitas keskmine naine umbes 5 last, siis 2021. aastaks oli sündimus langenud 2,3 lapsele naise kohta. Kuigi maailma rahvaarv ikka veel tõuseb, on see peamiselt tingitud Sahara-taguse Aafrika kõrgest sündimusest. Kaks kolmandikku maailma rahavastikust elab aga riikides, kus sündimuse jääb alla rahvastiku taastootmise taseme (2,1 last naise kohta). Näiteks Jaapanis, Hispaanias ja Itaalias on sündimus vaid 1,3 last naise kohta. Ida-Aasias, sealhulgas Hiinas, Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Taiwanis on rahvastik vähenemise faasis, samasugust trendi täheldatakse ka Euroopas, Ladina-Ameerikas ning osades Lähis-Ida ning Põhja-Aafrika riikides.
Paljudes moslemiriikides, kus naised pole võrdselt koheldud, sõltub sündimuskordaja lisaks haridustasemele ja religioossele kuuluvusele ka perekonnapea soovist järglasi saada.
Kõrgem sündimus nendes riikides on põhjus miks islam on kõige kiiremini kasvav religioon. Prognooside kohaselt ületab islami järgijate arv kristlaste arvu 21. sajandi teisel poolel.
Rahvastiku vähenemise mõju ulatub elustiilidest majanduslike ja sotsiaalsete struktuurideni ning mõjutab ka riikidevahelisi suhteid. Demograafilised muutused võivad nihutada globaalseid jõujooni, tõstes esile piirkonnad, kus rahvastik kasvab ja vähendades tähtsust piirkondadel, kus elanikkond kahaneb.
Vaimne hääbumine
Üks väärareng mis kaasneb rahvastiku vähenemisega, mida Eberstadt ei käsitle, on inimkonna kognitiivsete võimete kahanemine.
Hominiidide liikidest arenes aastatuhandete jooksul välja Homo sapiens – mõtlev inimene. Alates 1905. aastal kasutusele võetud Binet-Simon IQ testsidega on seda arengut teaduslikult mõõdetud ja leitud, et viimase sajandi jooksul on inimeste intelligentsus olnud tõusuteel. Seda tuntakse Flynni efektina, sest Uus Meremaa Otega Ülikooli professor James R. Flynn oli esimene kes sellest teavitas. Näib aga, et hiljuti on intelligentsuse tõusu asendanud vastupidine trend.
Teadusuuringud, sealhulgas, eraldi üles kasvanud identsete kaksikute uuringud, on tõestanud, et intelligentsus on suuresti päritav ja seotud haridussaavutustega. Selle ja sündimuse vahel on tugev negatiivne korrelatsioon – haritud ja intelligentsematel naistel on madalam viljakus. Näib, et haritud ja andekad naised on rohkem huvitatud hästi tasustatud karjäärist kui laste kasvatamisest. See tähendab, et inimkonna intelligentsem osa väheneb, samal ajal kui vähem intelligentsete sündimus püsib kõrge.
See dysgeneetiline efekt on hoogustumas. Seda täheldatakse eriti riikides kus keskmine IQ on kõrge kuid naiste viljakus madal. Igivana kõrge kultuuriga Koreas on naiste haridustase maailma kõrgeim. 76-l protsendil Korea naistest on kõrgharidus. Nende sündimuskordaja on 0,7, maailma kõige madalam. Ainult kolm protsenti Nigeeria naistest omab kõrgharidust. Nende sündimuskordaja on kuskil kuue lähedal, maailma kõrgeim.
Lahenduste otsimine
Kõik, mida tsivilisatsioon on saavutanud, tuleneb inimeste mõtlemisvõimest. Tuleviku jätkusuutlikkus sõltub suuresti sellest, kuidas suudetakse parandada inimkonna intellektuaalset potentsiaali. Kuigi inimaju, oma 86 miljardi neuroniga, ei pruugi olla universumi kõige keerukam organ, on see kõige keerukam, millest me teadlikud oleme, aga seda on vaja veelgi täiustada.
Erakordsete intellektuaalsete võimetega inimesed on need, kes arendavad teadust ja tehnoloogiat mis tagavad meie planeedi, meie ainsa kodu, kaitse ja elamiskõlblikkuse tulevastele põlvkondadele. On mõistlik suurendada selliste erakordsete inimeste arvu ja täiustada nende mõtlemisvõimet. Suurema hulga inimeste kõrgemad intellektuaalsed võimed on inimkonna parim lootus jätkusuutlikuks arenguks ning lahenduste leidmiseks keerukatele probleemidele.
Vajadust arukate inimeste järele riigi valitsemiseks tunnistasid juba Platon ja Aristotele. Juba nemad said aru, et andekus on päritav. Nad soovitasid riiklikku paaritusprogrammi, et tugevdada valitsejate klassi. Aristotele propageeris oma "Poliitika" väljaandes selektiivset aretamist ja kontrollitud paljunemist, et parandada ideaalse linnriigi kodanike omadusi.
Üheksateistkümnendal sajandil hakkas Briti teadlane Francis Galton propageerima inimeste intellektuaalse kvaliteedi parandamist. Pärilike omaduste parandamiseks võttis ta kasutusele sõna "eugeenika" – hea sünd. Ta pakkus välja süsteemi, mis hõlmaks abielusid silmapaistvate meeste ja jõukate naiste vahel. Eugeenika liikumine mängis olulist rolli niihästi Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa ajaloos ja kultuuris 1900. aastatel.
Natside aretusprogrammid, meditsiinilised katsed ja hälvetega inimeste hävitamine, muutsid sellised programmid vastuvõetamatuks. Kaasaegse lähenemisviisi eesmärk on kasutada genoomiteadust ja -tehnoloogiat inimeste täiustamiseks, rikkumata inimõigusi. Nicholas Agar propageeris oma 2004. aastal ilmunud raamatus „Liberaalne eugeenika: inimese täiustamise kaitseks“ ideed, et geneetiliste täiustuste abil võiks inimkond saavutada varasemaid üldiselt tunnustatud eugeenilisi eesmärke. Ta rõhutas, et tänapäeval saaksid lastevanemad teha teadlikke valikuid, tuginedes genoomiteaduse arengutele ja austades inimõigusi.
Iisraeli juhtumiuuring
Kõrge haridustasemega Iisraeli naiste sündimuskorda ja juutide kognitiivsete võimete kasv on globaalse suundumuse huvitav erand. Iisraeli summaarne sündimuskordaja on 2,9 last naise kohta – kõige kõrgem arenenud riikide seas. Samas on juudid nabinud umbes 20 protsenti kõikidest Nobeli auhindadest.
Kuigi tänapäeval peavad paljud juudid eugeenikat "holokausti ideoloogiaks", selgitab kõige paremini juutide andekust see, et de facto on nad eugeenikat praktiseerinud juba iidsetest aegadest. Judaism käskis andekamatel olla pigem viljakad kui vooruslikud – rikkad ja edukad sobitasid oma tütarde abikaasadeks silmapaistvaid rabiinlikke õpetlasi, samuti nagu nõustas Francis Galton.
Tänapäeva Iisraelis on uued eugeenilised reproduktiivtehnoloogiad – sünnieelne diagnoosimine, defektsete loodete abort ja kehaväline viljastamine valitsuse poolt julgustatud ja elanikkonna poolt laialdaselt kasutatud. Iisraelis on 16 spermapanka ja seal tehakse inimese kohta rohkem in vitro viljastamisi kui üheski teises maailma riigis. Tüvirakkude uurimiseks keeldu ei ole.
Eeltoodu kehtib aga ainult aškenazi, st peamiselt Saksamaalt pärinevate juutide kohta. Iisraeli sefardi juudid on vähemate kognitiivsete võimetega ja haridustasemega. 2016. aasta PEW uurimiskeskuse uuringu kohaselt oli ülikooli haridus 48. protsendil aškenazi juudil, aga ainult 18. protsendil Ibeeria poolsaarelt, Lähis-Idast või Põhja-Aafrikast pärineval sefardi juudil.
Geenide redigeerimine
Geeniteaduse ja geenide redigeerimise tehnoloogia arengud avavad uusi võimalusi inimeste kognitiivsete võimete täiustamiseks.. Need edusammud annavad võimaluse kaaluda uuesti eesmärke, mis olid kunagi seotud eugeenikaga.
Genoomiuuringud on tuvastanud kognitiivsete võimete arenguga seotud geene. See viib meid lähemale intelligentsuse mõistmisele ja võimalikule parandamisele. Võib vaielda selle üle kas nn „disainer-beebide“ loomine on eetiline. On üsna kindel, et kui midagi teha saab, siis seda tehakse. Alates Gregor Mendeli katsetega 19. sajandil on inimesed rakendanud geneetilisi meetodeid paremate põllukultuuride, maitsvamate loomaliikide ja uute koeratõugude aretamiseks. Miks peaksid nad tegema erandi iseenda puhul?
„Ainult need, kes unistavad võimatust, saavutavad suurepäraseid tulemusi,“ ütles kunagi George Bernard Shaw. Kui see vajab geenidega manipuleerimist, on ehk kätte jõudnud aeg grandioossemateks unistusteks.
Eesti rahvastikukriis
Eesti rahvastikuprobleemid peegeldavad globaalset suundumust, kuid Eesti olukord on veelgi täbaram. Eesti naised on andekad ja hästi haritud. Kõrgharidus on 53 protsendil. Haridustasemelt on nad 193. ÜRO liikmesriigi hulgas seitsmendal kohal. Nende keskmine sündimuskordaja on rahva väljasuremist ennustav 1,4 last naise kohta.
Suurtele rahvastele pole rahva arvu vähenemine eksistentsiaalseks probleemiks, aga kui eestlased ei suuda oma rahva sündimust lähemas tulevikus oluliselt tõsta ja samaaegselt ka järjest kiirenevat Eesti venestamist lõpetada, hääbub eesti rahvas ja eesti keel saab üheks nendest kahest, mis ÜRO andmetel kaob iga kuu ajaloo prügikasti.
Senini on selle probleemi lahendamiseks pakutud peamiselt rahalisi stiimuleid. Helded stiimulid pakutud teistes riikides, eelkõige Lõuna Koreas, pole kuskil probleemi lahendanud.
Eesti peaks käivitama intensiivse haridus- ja teavituskampaania vajadusest täita maa lastega – eesti lastega. Laste kasvatamine tuleb muuta rahvuslikuks prioriteediks. Loengud Eesti demograafilisest olukorrast tuleb lisada gümnaasiumite ja ülikoolide õppekavadesse. Peaks üritama teha maa täitmise lastega rahvuslikuks ja moraalseks kohustuseks eesti üliõpilasorganisatsioonide liikmetele, püstitades neile eesmärk kasvatada üles vähemalt kolm last.
Eesti tulevik sõltub otsustavatest sammudest, mida astuvad valitsus, kogukonnad ja iga eestlane, aga eelkõige eesti tublidest, haritud ja andekatest naistest.
