Ameerika President Joe Biden kasutas 1. detsembril oma presidendivolitusi oma kurjategijast pojale Hunterile armuandmiseks, kirjutab Jüri Toomepuu Eesti Päevalehes.

Föderaalkohus mõistis Hunter Bideni süüdi relvaloa taotlusel valetamises narkootikumide sõltuvusest ja tulirelva omamisest, hoolimata sellest, et tal oli narkomaan. Ise tunnistas ta enda süüd maksudest kõrvalehoidumise kohtuprotsessi eel kolmes kuriteos ja kahes väärteos, kuna ta jättis maksmata mitmete aastate jooksul vähemalt 1,4 miljonit dollarit makse.

Biden kasutas oma põhiseaduslikke volitusi oma pere hüvanguks pärast seda, kui ta oli varem korduvalt kinnitanud, et ta ei anna oma pojale armu ega sekku kriminaalõigusprotsessi. Mitme aasta jooksul oli ta ka avalikkusele hämanud oma teadmiste ja kavatsuste kohta ta perekonda ümbritsevas kommunistliku Hiina ning paljude teiste riikidega seotud altkäemaksude ja mõjutustegevuse skandaalis.

Õiguslik, kuid mitte alati eetiline

Armuandmisõigus on põhiseaduses lubatud, kuid see, mis on põhiseaduslik, ei ole tingimata eetiline ega õige. See on üks häbiväärsemaid armuandmisi isegi presidentide armuandmise kirevas ajaloos. President Biden ei rääkinud tõtt, et varjata korruptsiooniskandaali, mis väidetavalt tõi tema perekonnale palju miljoneid dollareid. Ta ei rääkinud tõtt ka siis, kui väitis, et poeg on „valikuliselt ja ebaõiglaselt“ kohtu alla antud. Hunteri kujutamine ohvrina on teravas vastuolus puutumatuse ja võimu tundega, mida Hunter oma kuritööde sooritamisel presidendi pojana nautis.

Ka varasemad korruptiivsed presidendid kasutasid võimu ebaõiglaselt ära. Esimesena tuleb pähe Warren Harding, kes andis tõenäoliselt altkäemakus eest armu kuritegeliku jõugu juhile Ignacio Lupole. Endine president Bill Clinton andis oma presidendiaja viimastel päevadel armu nii oma vennale kui ka neile jõukatele, kes parteile raha annetasid. Peab möönma, et ka Trump kasutas seda võimu, kui andis armu oma väimehe Jared Kushneri isale, aga too oli oma karistuse kandnud.

Varem pole ükski president armuandmise kohta nii järjekindlalt ja jultunult hämanud. Biden jätkas taolist käitumist kogu oma ametiaja, presidendidebattide ja ka valimiste jooksul.

Pärast seda, kui Bideni justiitsminister ja kohalikud demokraatide poolt ametisse määratud prokurörid süüdistasid Trumpi paljudes kuritegudes ja suutsid ta New Yorgis, demokraatide partei pärusmaal, isegi süüdi mõista, kinnitasid Biden ja teised demokraatide parteituusad, et keegi pole seadusest kõrgemal. Nad arvasid, et säärane väide aitab vältida Trumpi uuesti presidendiks saamist. Enne valimisi oli Bidenil seetõttu ka vaja kinnitada, et ta poja Hunteri süüdimõistev kohtuotsus jääb püsima, armuandmisega ta seda mingil juhul ei tühista.

Presidendi seotus kuritegevusega

Peamine põhjus, miks ta oma paljukorratud lubadust ei täitnud, on tõenäoliselt see, et Hunteri ülekuulamistel kohtus või kongressi uurimiskomisjonides, tuleks avalikuks ta enda seotus Hunteri võõrriikidest altkäemaksude väljapressimisega, sealhulgas miljonitest väidetavatest tehingutest venelaste, ukrainlaste, punahiinlaste ja teiste klientidega. Hunter sai „kingitustena“ teemandeid, kopsakad kulukontosid, isegi uhke sportauto, lisaks tohututele summadele, mis Hunteri väitel olid „laenud“.

Kongressi uurimiskomisjoni istungitel esitati veenvaid tõendeid selle kohta, et President Biden valetas, kui ta eitas neid teadmisi. Ülekuulamistel selgus, et Biden oli neid tehinguid korduvalt arutanud – neid oli isegi salvestud.

President Bidenilt küsiti korduvalt, kas ta kohtus mõne oma poja kliendiga. Väidetavalt ei rääkinud ta sel teemal tõtt. On küllalt fotosid ja salvestusi õhtusöökidest ning kohtumistest, milles ta osales. Hunter Bidenit tänati selgesõnaliselt selle eest, et ta korraldas juurdepääsu oma isale.

Vähesed peavoolu reporterid avaldasid Bidenile survet korruptsiooniskandaali kohta. Kui mõni aus reporter küsimusi esitas, vastati talle mitte ainult eitustega, vaid ka presidendi vihaste vastulöökidega. Vastates paljudele varasematele küsimustele armuandmisvõimu kasutamisest, põlistas Biden oma pärandit - ja kindlasti mitte presidendina.

President Trumpi arvamus

President Trump kommenteeris Hunter Bidenile armuandmist oma Truth Social veebilehel, öeldes, et Biden oleks pidanud armu andma ka nendele, kes ikka veel istuvad vangis, sest nad protesteerisid 2021. aasta 6. jaanuaril eelmiste valimiste tulemuste vastu, pidades neid informatsiooni hiiglaste ja USA riigiametite sekkumise tõttu võltsituks või kallutatuks.

Trump väitis nende vangistamise kohta: „Selline õigluse kuritarvitamine ja nurisünnitus!“ Järgmise aasta 20. jaanuaril on Trumpil võimalus nendele, kes selle sündmuse pärast ikka veel vangis istuvad, ise armu anda, ja nende, kelle karistusajad on lõppenud, süüdimõistev otsus tühistada.

Märkmed: