Pressisekretäri kangelaslikud pingutusedPresident Joe Bideni pressisekretär Jen Psaki teeb rasket tööd. Pole kerge selgitada ja õigustada Bideni kummalisi otsuseid. Õnneks teeb ta elu kergemaks see, et ta ei tea midagi, nagu ta väidab, Joe Bideni narkomaanist poja Hunteri arvuti kõvakettal leitud rõvedatest prostituutidega aelemistest ja uimastite kasutamisest, ega korruptiivsetest äridest, kus „suurele mehele“ st Joe Bidenile, oli ette nähtud 10 protsenti puna-Hiinast saadud noosist.
Jen Psaki väärib erilist tunnustust oma järjekindlate väidete eest, et Joe Bideni poolt tekitatud USA-Mehhiko piiri probleem pole kriitiline. Tal on tuline õigus, see on jõudnud juba areneda katastroofiliseks.
Ebaseaduslikud sisserändajadPiiriületajaid, keda piirivalveagendid suutsid selle aasta märtsis loetleda, oli 172 000, mis on uus rekord. Nende hulgas oli umbes 19 000 alaealist, kes olid Lõuna-Ameerika riikidest ja Mehhikost kohale toimetatud nn koiottide, inimkaubandusega tegelevate kurjategijate poolt. See omakorda ületab kõigi aegade igakuise rekordi. Paljud nendest lastest olid piirivalveameti andmete kohaselt korduvalt vägistatud. Tüdrukuid olid paljud emad, kes oma lapsed koiottide kätte loovutasid, varustanud rasedusvastaste rohtudega.
Keegi ei tea, kui palju piiriületajaid on sisenenud, ilma et nad piirivalveagentidega tegeleks, kuigi isegi Washington Post, vasempoolne Bidenit toetav ajaleht, teatas, et piiriületajate hüppeline tõus on võimaldanud iga päev USAsse siseneda avastamatult ligi 1000 illegaalsel sisserändajal – sageli narkootikume kandvatel Mehhiko kuritegelike kartellide salakaubavedajatel. Keegi muidugi ei tea, kui palju on nende hulgas islamiterroriste.
Üleskutsed, mida Biden tegi valimiskampaania ajal latiinode enda poole meelitamiseks, on nüüd hakanud kandma oma mõrudat vilja. Seda võib võrrelda Angela Merkeli eksisammuga, kui too kutsus süürlased Saksamaale, oskamata arvata, et sinna tulevad ka kõik need, kes ootasid põgenikelaagrites kodumaale naasmise võimalust.
Pärast seda kui Biden tühistas oma esimestel ametipäevadel kõik seadustega kehtestatud ja president Trumpi poolt sätestatud piirikaitse meetmed, ergutas see äärmuslik otsus Kesk-Ameerika ja Mehhiko migrante nii hulgaliselt USAsse pürgima, et pole enam mõtet rääkida ebaseaduslike piiriületajate tabamisest.
Piirivalveametnike töö seisab nüüd pelgalt selles, et nad otsivad üle piiri voorijatele majutus- ja toitlustuskohti ning saadavad nood nii kiiresti kui võimlik laiali üle USA, koos Wuhani viirusega, mida on tuvastatud pistelise testimise abil umbes 10 protsendil sisserändajatest.
Ennenägematu maksukoormusUSA Tervishoiu- ja inimteenuste ministeerium kasutab kiiresti ehitatud varjupaiku, mis lähevad maksumaksjatele maksma 60 miljonit dollarit nädalas, seega aastas üle 3,1 miljardi dollari. Hädaabikohtade kasutamise kulud on üle kahe ja poole korra kallimad kui alalised varjupaigad, kus kõik vabad voodid on ammu juba täidetud. Lapse eest hoolitsemise maksumus alalises asutuses on 290 dollarit päevas, samas kui keskmine kulu ajutises varjupaigas on umbes 775 dollarit päevas. Vähesed USA oskustöölised saavad nii head palka oma igapäevase töö eest.
On arusaadav, miks USAsse pürgijate arv ei vähene. Paljud ebaseaduslikud sisserändajad ei teeni oma kodumaal rohkem kui paar dollarit päevas. Kuigi varjupaigad, mis on mõeldud paarisaja inimese jaoks, peavad mahutama paar tuhat, on toit, mida neile tasuta jagatakse, ja nende elamustingimused USA varjupaikades luksuslikud, võrreldes sellega, mida nad kodumaal pidid kannatama. Paljud naudivad oma elu esimest korralikku soojavee dušši.
Mängus on miljardeid dollareidPuna-Hiinas valmistatud fetanüüli, mis on sünteetiline oopium, 80-100 korda mõjuvam kui morfiin, ja ka muude uimastite USAsse smugeldamine on olnud hea sissetuleku allikas Puna-Hiinale ja Mehhiko kurjategijatele. Puna-Hiina kommunistlikule valitsusele on see ka tõhus meetod nende peamise ideoloogilise vaenlase ühiskonna nõrgestamiseks.
Kui vastne USA president Joe Biden lõpetas tõhusaks osutunud piiri tõkkeaia ehitamise ja tühistas kõik president Trumpi poolt kehtestatud kontrollmeetmed, leidsid Mehhiko kuritegelikud kartellid, et inimkaubandus on sama hea või isegi parem sissetuleku allikas, kui uimastite smugeldamine. Pealegi soodustab inimeste smugeldamine ka uimastite smugeldamist. Ebaseaduslikke sisserändajaid saab rakendada nn muuladeks, uimastite üle piiri toimetajateks.
Texase piiriala ületamisel tabati märtsis 861 kurjategijat, sealhulgas 92 seksuaalkurjategijat ja 63 jõuguliiget. “Texase Rio Grande oru sektoris avastati salvadorlane, kes oli varem mõrvas süüdi mõistetud ja veel 860 kurjategijat,” teatas hiljuti peapatrulli agent Brian Hastings. Kuna piirivalve agendid üleliigse töökoormuse tõttu said piiriületajaid vaid pisteliselt kontrollida, ei tea keegi täpselt, kui palju kurjategijaid USAsse siseneb.
Kes saab kasu, kes kahju?Uued valijad. Näib, et kui Biden alustas juba valimiskampaania käigus ebaseaduslike immigrantide USAsse meelitamisega, tegi ta seda kaalutlusel, et uued sisserändajad hääletavad tulevikus tema ja demokraatide poolt. Eelmise aasta presidendi valimistel suutsid demokraadid, kasutades ettekäändeks Wuhani pandeemiat, muuta valimisreegleid mitmetes nn kaalukeele osariikides, et võimaldada nende pooldajatel hääleõigust kontrollimata hääletada.
Sellel aastal kokku astunud saadikutekoja esimene seaduseelnõu, mille demokraadid esitasid, võtaks osariikidelt õiguse ise oma valimisreegleid kehtestada, keelaks hääletajate allkirjade kontrollimise ja palju muud, mis soodustab pettust ja aitaks demokraatidel valimised võita. Kui eelnõust saab seadus, siis tõenäoliselt lakkab USA olemast demokraatlik õigusriik.
Kui demokraadid saavad ebaseaduslikelt immigrantidelt küllalt hääli, et kasvõi traditsiooniliselt vabariiklasi pooldav Texase osariik hääletaks tulevastel valimistel demokraatide poolt, siis on neid tulevikus pea võimatu võimult kukutada.
Odav tööjõud. Suurtööstused ja põllumajanduse kontsernid toetavad igasugust immigratsiooni, niihästi seaduslikku kui ebaseaduslikku, sest odav tööjõud aitab nende kasumit tõsta. Ettevõtete juhatajad näevad vaeva, et kasumid tõuseks nende ametiajal, kuigi kaugemas tulevikus võib see riigile tõsist kahju tekitada. Sellest nad eriti ei hooli. Pärast neid tulgu veeuputus.
Pikemat aega on kehtinud seadu,s mis lubab Mehhiko põllutöölistel lõikuste hooajal USAs töötada, sest ameeriklased ei taha madala palga tõttu seda tööd teha. Miks peaksid tootjad aga head palka maksma, kui on võimalik odavat tööjõudu importida? See on analoogne ukrainlaste Eestisse toomisega maasikate korjamiseks.
Odava tööjõu import kahjustab eelkõige USA vaesemate ühiskonna kihtide heaolu, kelle hulka kuuluvad peamiselt mustanahalised ja latiinod. Seetõttu ei poolda ka need grupid suurelt osalt ebaseaduslikku sisserännet.
USA – immigrantide maaAmeerika Ühendriikide rahvaarv on üle 332 miljoni. Peaaegu 98 protsenti nendest on immigrantide järeltulijad või immigrandid. Ainult 6,8 miljonit, ehk 2,09 protsenti USA rahvastikust on põlisameeeriklased, kes jagunevad 574 ametlikult tunnustatud hõimu.
On seetõttu arusaadav, et valdav enamus ameeriklasi pooldab immigratsiooni. Samas aga ei poolda rõhuv enamus ameeriklasi ebaseaduslikku sisserännet.
Traditsiooniliselt on USAsse soovijad pidanud esitama avalduse immigrandi viisa saamiseks ja tõestama, et nad pole kurjategijad ega põe nakkushaigusi. Kaua kestis kvoodisüsteem, mille alusel välistati immigratsiooni viisasid proportsioonis varem USAsse immigreerunute arvuga. Eestlaste kvoot oli imeväike. Pärast Teist maailmasõda pidid immigrandid ka tõestama, et nad pole natsid või kommunistid.
Frank Luntz, tuntud Ameerika poliitika- ja kommunikatsioonikonsultant, korraldab nn fookuse gruppide küsitlusi, enamasti vabariiklastele. Hiljutisel Trumpi valijatest koosneval fookus grupi küsitlusel leidis ta enda üllatuseks, et ka need vabariiklased, kes hääletasid Trumpi poolt, on immigratsiooni pooldajad. Samas aga pooldavad nad julgeolekut ja seaduslikkust ning tahavad, et immigratsioonil oleks mingid barjäärid. Nad kõik pooldasid Trumpi poolt alustatud tõkkeaia valmistamist.
Kui palju ja millised?Immigratsiooni pooldajad saavad aru või peaksid aru saama, et mis tahes eelised või jõukus ei saa kesta, kui neid peab piiramatult jagama. Ka jõukas USA muutub vaeseks, kui ta saab koduks küllalt suurele osale maailma vaestest.
See tõstatab kaks olulist küsimust. Esiteks, kui palju ja millise kultuuri, haridustaseme ja oskustega immigrante võib riiki lubada, et immigratsioon ei hävitaks riigi julgeoleku ja oma rahva heaolu. Teiseks on vaja küsida kuidas jaotada õiglaselt koorem, mida immigratsioon tekitab. Kindlasti pole õiglane, et töösturid ja suurpõllumehed saavad immigrantide arvel veelgi jõukamaks samas kui tavainimeste maksudest kaetakse immigrantide sotsiaalhoolekande, kriminaalsuse ja haridusega seotud kulud.
Riigi sisserändepoliitika eesmärk ei saa olla teiste riikide vaeste toetamine. Pigem peaks seda teostama nii, et immigrandid ei hävitaks põliselanike kultuuri ega suurendaks kuritegevust, et neist oleks riigi julgeolekule ja majandusele kasu ja sisserände koormat jagaksid kõik riigi kodanikud võrdselt.
PerspektiividEelmise aasta valimistel kaotasid demokraadid paarkümmend saadikutekoja kohta. Neil on järel vaid napp enamus. Näib tõenäoline, et järgmise aasta valimistel vabariiklased võidavad enamuse niihästi saadikutekojas kui ka senatis. Presidendi veto-õigus ei laseks neil aga demokraatide poolt vastuvõetud seadusi muuta või tühistada. Samuti ei saa nad kehtestada uusi seadusi, mis ei saa demokraatidelt vetot ületavat toetust.
Presidendi valimised aastal 2024 otsustavad Ameerika Ühendriikide ja seega ka maailma tuleviku. Kui demokraatidel õnnestub muuta valimiseadusi kogu riigi ulatuses, nii nagu nende eelnõu ette näeb, muutub Ameerika tõenäoliselt ühe partei riigiks. Ühe partei riigid muutuvad tavaliselt pikapeale autokraatlikeks ühe valitseja riikideks. USA majandus ja kaitsevõime manduks ja kommunistlik Hiina tõuseks maailma võimsamaks riigiks.
Tõenäolisem ja lootusandvam on see, et vabariiklased võidavad ka presidenditooli. On isegi võimalik, et uuesti kandideerib Donald Trump. Sel juhul jätkaks ta päris kindlasti oma „Make America great again“ (Teeme Ameerika jälle võimsaks), poliitikat.
Sel juhul võib loota, et samuti nagu ta suutis muuta enne Wuhani viiruse saabumist USA majanduse ajaloo parimaks, töötuse ajaloo kõige madalamaks ja kehtestada tõhusa kontrolli USA-Mehhiko piirile, suudab ta jälle tekitada majanduse õitsengu ja lõpetada piirikatastroofi. Samuti nagu ta taastas Obama päevil unarusse jäetud riigikaitse ja kärpis puna-Hiina, Põhja Korea, Putini ning Iraani mullade ambitsioone, muudaks ta jälle USA maailma võimsamaks riigiks ja teeks mida vaja, et diktaatorid saaksid aru, et tuumasõjaga ähvardamine neile kasu ei too.“
Jüri Toomepuu
