Eestlaste kõige ohtlikum oht on rahva väljasuremist ennustav Eesti naiste sündimuskordaja, mis on 1,4 last iga naise kohta ehk palju madalam kui 2,1, mis on vajalik rahvaarvu säilitamiseks. Kui seda ei suudeta lähemas tulevikus muuta, pole kaugel päev mil eestlased jäävad vähemusrahvaks oma põlisel kodumaal ja ees ootab sünge tulevik mil eesti rahvas, keel ja kultuur kaob ajaloo prügikasti.

Eestlastel on ka muid põhjuseid muretsemiseks. Kindlasti peame muretsema, et ei täituks Venemaa diktaatori Vladimir Putini soov taastada, meie arvel, Stalini-aegse Vene impeeriumi "hiilgus." Veelgi enam on meil põhjust muretseda, et Eesti ajaloo kõigi aegade kõige suurem viga, esimese Laari valitsuse otsus põlistada kõik okupandid ja nende järeltulijad eesti elanikeks, ja sellest tulenev järjest kiirenev Eesti venestamine ei muutuks pöördumatuks.

Okupandid ja nende järeltulijad pole ilmselt huvitatud eestlaste tahtest ja Eesti põhiseaduse preambuli nõudest, et eesti rahvas ja kultuur püsiks läbi aegade.

Rahvastik läbi aegade

Maailma rahvastiku trajektoor peegeldab tehnoloogiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete tegurite keerulist koosmõju.

Eelajaloolisel ajastul olid rahvaste arvud väikesed ja kasvasid aeglaselt. Inimeste arvu piirasid toidu kättesaadavus, haigused ja kõrge suremus. Jahipidamiselt põllumajandusele üleminek, umbes 10 000 eKr, suurendas toiduallikaid ja rahvaarv kasvas märkimisväärselt. Tsivilisatsiooni, põllumajanduse, kaubanduse ja tehnoloogia arenedes kiirenes rahvastiku kasv. Kasv jätkus keskajal linnade ja keerukamate sotsiaalsete struktuuride kasvuga vaatamata tagasilöökidele mida põhjustasid sõjad, katkud ja näljahädad.

Renessanssi ajastul tehti märkimisväärseid edusamme teaduses, meditsiinis ja põllumajanduses. Järgnes dramaatiline rahvastiku kasv. Sellele andis hoogu tööstusrevolutsioon.

20. sajandil kasvas maailma elanikkond plahvatuslikult, 1,6 miljardilt 1900. aastal üle 8 miljardi täna.

Rahvastiku kasv erineb piirkonniti. Enamik arenenud riike kogevad madalama sündimuse ja vananeva elanikkonna tõttu kas langust või aeglast kasvu, samas kui nn arenevate piirkondade, nagu näiteks Aafrika, rahvastik kasvab jätkuvalt kiiresti.

Demograafiline üleminek.

Demograafiline üleminek viitab ajaloolisele nihkele kõrgelt sündimuselt ja kõrgelt suremuselt madalale sündimusele ja madalale suremusele, kui ühiskonnad saavutavad rohkem tehnoloogiat, haridust (eriti naiste puhul) ja majandusarengut. Demograafiline üleminek on viimase kahe sajandi jooksul toimunud väheste eranditega pea kõikides arenenud riikides, vähendades sündimust ja rahvastiku kasvu. Iisrael ja jõukad islamiusulised rahvad on märkimisväärsed erandid.

Demograafilise ülemineku olemasolu on sotsiaalteadustes laialdaselt aktsepteeritud, kuna väljakujunenud ajalooline korrelatsioon seob viljakuse vähenemise sotsiaalse ja majandusliku arenguga. Vaieldakse siiski selle üle, kas industrialiseerimine ja suuremad sissetulekud toovad kaasa väiksema elanikkonna või põhjustab väiksem elanikkond industrialiseerimise ja suuremad sissetulekud.

Emadus ja andekus

Andekuse ja haridustaseme vahel on tugev seos. Naiste andekuse ja haridustaseme ning sündimuskordaja vahel on seevastu tugev pöördvõrdeline seos. Haritud ja targad naised on rohkem huvitatud hästi tasustatud karjäärist kui laste kasvatamisest. Eesti naised on andekad ja hästi haritud. Kõrgharidus on 53 protsendil. Euroopa Liidus on Eesti naised haridustasemelt iiri ja rootsi naiste järgi kolmandal kohal ja maailmas seitsmendal.

Maailma kõige kõrgem naiste haridustase, 76 protsenti, on igivana kõrge kultuuriga Koreas. Nende sündimuskordaja on 0,7, maailma kõige madalam. Nigeeria naiste sündimuskordaja on 5,1, maailma kõrgeim. ÜRO andmetel omab ainult umbes 3 protsenti nendest kõrgharidust. Mitmed teaduslikud uuringud on leidnud, et nigeerlaste keskmine IQ on 67,8, umbes kaks standard hälvet allpool normaalset.
Kuna andekus on suurelt osalt päritav, kaasneb andekuse ja hariduse ning sündimuse pöördvõrdelise suhtega nn dysgeneetiline efekt – rahva intelligentsuse langus, tingitud intelligentsemate naiste madalamast viljakusest.

Sündimuse tegurid

Tegurid, mis võivad oluliselt suurendada viljakust, soove ja kavatsusi sünnituseks, on mitmetahulised. On tehtud hulgaliselt teaduslikke uuringuid nende tuvastamiseks. Süstemaatilise hindamise kohaselt liigitatakse need tegurid tavaliselt kaheksaks põhiteemaks:

• Individuaalsed tegurid: Isiklikud soovid ja bioloogilised tegurid.
• Demograafilised ja perekondlikud mõjud: vanus, perekonnaseis ja perekondlik taust.
• Kultuurielemendid: Ühiskondlikud normid ja usulised tõekspidamised.
• Sotsiaalsed tegurid: Kaaslaste mõju ja kogukonna toetus.
• Tervisega seotud aspektid: juurdepääs reproduktiivtervishoiule ja -haridusele.
• Majanduslikud kaalutlused: finantsstabiilsus ja tööalane seisund.
• Kindlustusega seotud muutujad: rasedus- ja sünnitus- ning tervisekindlustuse kättesaadavus.
• Valitsuse toetus-/ergutuspoliitika: lastehoiuteenused ja lapsehoolduspuhkuse poliitika.

Tavaline, aga väär, lahendus

Kui valitsejad ja seadustegijad on silmitsi probleemiga mõnes valdkonnas, on nende tavaline reaktsioon kergitada kulutusi. Paljudel juhtudel, eriti riigikaitse valdkonnas, võib see olla õige lahendus.

Hulgalised teaduslikud uuringud ja tõsielu eksperimendid on aga tuvastanud, et rahaliste stiimulite kasutamine sündimuse tõstmiseks kas ei toimi või on problemaatilised. Eestlaste demograafilise olukorra parandamiseks pole suurperede toetused parim lahendus, sest need võivad halvendada eestlaste täbarat demograafilist olukorda, st kahandada eestlaste osakaalu Eesti elanikkonnas. Madalama haridustasemega peredes sünnib üldjuhul rohkem lapsi. Eestis on eestlaste haridustase üldiselt kõrgem muulaste haridustasemest. Lisaks eestlaste osakaalu kahanemisele võib stiimulitega kaasneda ka eelpool mainitud dysgeneetiline efekt -- rahvastiku intelligentsi langus.

Vaatamata Lõuna-Korea valitsuse kehtestatud olulistele rahalistele stiimulitele, nagu sünnituse ja laste kasvatamise toetused, maksusoodustused ja laiendatud vanemapuhkus, on Lõuna-Korea sündimus jäänud madalaimaks maailmas. Muud tegurid, nagu kõrged eluasemekulud, tugev akadeemiline surve ja nõudlik töökultuur, heidutavad paljusid paare lapsi saamast. Valitsus on eraldanud üle 200 miljardi dollari sündimuse tõstmiseks. Alates 2022. aastast on riik pakkunud emadele iga sünnituse eest 1,500 dollari suurust boonust, koos täiendavate igakuiste maksetega. Edu pole märgata.

Näib, et kultuurilised ja ühiskondlikud ootused seoses soorollide ja emaduse vastutusega mängivad olulisemat rolli kui stiimulid laste saamise otsuse mõjutamisel. Lõuna-Korea suuruselt neljas linn Seongnam algatas eelmisel aastal massilisi noorte tutvustamise üritusi, et julgustada vallalisi abielluma. Saab näha, kas see aitab.

Meetmed rahva arvu tõstmiseks

Eestlaste sündimuse tõstmise strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel peab valitsus arvesse võtma eestlaste täbarat demograafilist ja rahvuspoliitilist olukorda, ühiskondlikke väärtusi ja kultuurilisi aspekte.

Eelkõige on vaja käivitada avalik, intensiivne haridus- ja teavitamis kampaania, et suurendada teadlikkust laste saamise tähtsusest ja eelistest ja mõjutada inimeste suhtumist lapsevanemaks saamisesse. Loengud Eesti täbarast demograafilisest olukorrast, mis propageeriks mitme-lapselisi perekondi, tuleb lisada gümnaasiumite ja ülikoolide õppekavadesse. Veelgi tähtsam on üritada teha maa täitmine lastega rahvuslikuks ja moraalseks kohustuseks eesti üliõpilasorganisatsioonide liikmetele, püstitades neile eesmärk kasvatada üles vähemalt kolm last.

Eesti rahvusest poliitikud, niihästi valitsevas koalitsioonis kui opositsioonis, peaks eelkõige endile selgiks tegema eesti rahva eksistentsiaalse ohu ja asuma seejärel aktiivselt propageerima maa täitmist lastega -- eesti lastega -- oma sõnavõttudes ja suhtlustes valijatega.

Kõige tähtsamad Eesti tuleviku otsustajad on tublid, andekad ja kõrgelt haritud eesti naised. Ainult nemad suudavad kõrvaldada Eesti ja eestlaste kõige ohtlikuma ohu, ainult nemad suudavad tagada eesti rahva ja kultuuri säilimise läbi aegade

Märkmed: