Kõige hävitavamad olid rõuged, kuid ka leetrid, gripp, tüüfus, muhkkatk, koolera, sarlakid ja läkaköha tegid oma, võib öelda katastroofilise töö. Ajaloolane Alfred W. Crosby kirjutas oma 1972. aasta raamatus «Kolumbia vahetus»: «Euroopa viirusetüved olid võidukad nagu imperaatorite armeed.»
Indiaanlased ei jäänud aga võlgu — nad annetasid eurooplastele süüfilise ja tubaka.
Süüfilis
Süüfilise levik Euroopas tekitas sotsiaalseid, meditsiinilisi ja kultuurilisi vapustusi. See mängis sajandeid rolli Euroopa moraali ja meditsiiniliste arusaamade kujundamisel. Juba 1500-ndate aastate alguseks oli haigus endeemiline kogu mandril, mõjutades igat ühiskonnakihti. Euroopa suuremates linnades, nagu Napoli, Pariis ja London, esines tõsiseid puhanguid. Voltaire-i satiirilise raamatu «Candide» kangelane Pangloss väidab: «Süüfilis on esimene, mis on tulnud uutelt maadelt ja see on endiselt siin.»
Esialgsed süüfilise juhtumid Euroopas olid palju virulentsemad kui haiguse tänapäevane versioon. Haigus põhjustas valulikke haavandeid, füüsilisi deformatsioone, pimedust, vaimuhaigust ja lõpuks surma. Seda haigust nimetati sageli «Jumala karistuseks» patuse käitumise eest. «Kui pattu teed, siis karistus järgneb,» oli tollane levinud arusaam.
Süüfilist hakati seostama ebamoraalse käitumisega, eriti prostitutsiooniga, ja see tekitas kogu Euroopas moraalse paanika.
Sir Thomas More, inglise jurist, sotsiaalfilosoof, autor ja riigimees, kellest hiljem sai pühak, väitis: «Patuse ihu on nõrgenenud ja see on Jumala karistus.»
Tubakas
Kui indiaanlased kutsusid nende maale jõudnud ebaseaduslikke immigrante rahu piipu suitsetama, maksid nad oma maa anastajatele ja tõbede ning haiguste maaletoojatele kuhjaga kätte. Suitsetamisest kujunes maailma suurim nuhtlus, tervisekriis, mis on miljonite elu lühendanud. «Tubakas on Euroopale kõige kergemini kättesaadav enesehävitamise vahend,» ironiseeris 20. sajandi humorist Mark Twain.
Paljud teaduslikud uuringud on tuvastanud, et suitsetamine lühendab inimeste eluiga umbes 10–14 aastat. Suitsetajad surevad varem kui mittesuitsetajad, peamiselt arvukate haiguste tõttu, mida suitsetamine põhjustab või süvendab. Suitsetamine on aidanud kaasa kroonilise bronhiidi, emfüseemi ja astma arengule. Samuti on see peamine kopsuvähi põhjustaja. Kahtlemata mõtlesid kolonisaatorid, et on leidnud «rahustava taime», kuid tagajärjed olid hukatuslikud. Isegi Winston Churchill, tuntud sigari sõber, tunnistas: «Tänu tubakale on surm alati üks suits lähemal.»
Tubaka kasvatamisest on aga kasvanud ka kasu, nagu kõikidest muudest tarbitavatest. Tubakaistandused Ameerikas olid väga tulusad, sest tubakast sai Euroopa võimude peamine ekspordikaup. Thomas Jefferson, Virginia koloonia prominent ja üks Ameerika Ühendriikide riigiisadest, märkis: «Tubakas on meie rahva selgroog, isegi kui see meid murrab.»
Suitsetamine tõusis populaarsuse tippu 20. sajandi keskel. Eriti pärast Teist maailmasõda, olid paljudes riikides, eriti läänes, suitsetajaid hinnanguliselt kuni 50 protsenti meestest ja umbes 10–15 protsenti naistest.
Aeg annab arutust
Kuigi süüfilis muutus aja jooksul leebemaks ja sai 20. sajandi keskpaiku tänu antibiootikumidele ravitavaks, jäi suitsetamise pandeemia veel aastakümneteks vaevama tervishoiusüsteeme.
Suitsetamisest põhjustatud haiguste, sealhulgas kopsuvähi ravi on märkimisväärselt koormanud tervishoiusektorit ja aidanud kaasa rahvatervise kulude kasvule.
Kolumbuse järeltulijad ja muud maailma rahvad on Indiaanlastelt saadud süüfilise nuhtluse peaaegu täielikult ravinud. Näib ka, et suitsetamise pandeemia hakkab leebemaks muutuma.
Tänapäeval on ülemaailmne suitsetamismäär rahvatervise kampaaniate, terviseriskidest teadlikkuse ja rangemate eeskirjade tõttu märkimisväärselt vähenenud. 2023. aasta viimaste hinnangute kohaselt on ligikaudu 33 protsenti, meestest ja umbes 8 protsenti naistest kogu maailmas ikka veel suitsetajad.
Vähenemine on olnud eriti märgatav arenenud riikides, samas kui paljudes arenguriikides on suitsetamise määr endiselt kõrge.
Indiaanlased on suutnud soetada immuunsust Kolumbuse poolt toodud tõbede ja haiguste vastu. Et hoiduda haigestumisest, saavad nad ka vajalikke süste ja haigestumise puhul ravimeid.
Pikas perspektiivis soosis vahetuskaup Kolumbust
Kolumbuse järeltulijad ja muud maailma rahvad on indiaanlastelt saadud süüfilise nuhtluse peaaegu täielikult ravinud. Näib ka, et suitsetamise pandeemia hakkab kahanema.
Indiaanlased on suutnud soetada immuunsust Kolumbuse poolt toodud tõbede ja haiguste vastu. Et hoiduda haigestumisest, saavad nad ka vajalikke süste ja haigestumise puhul ravimeid.
Indiaanlaste toredatest lagendikest, metsadest, jahimaadest ja piisoni karjadest on neile aga jäänud ainult muistsed mälestused ja mõned nigelad reservatsioonid.
