Lootusetu loidus eurovalimistel
Loiduse põhjused.
Inimesed ei osale valimistel peamiselt seetõttu, sest nad arvavad, et nende hääl niikuinii midagi ei muuda millest nad hoolivad. Riigikogu ja kohalikel valimistel on erinevate parteide ja kandidaatide pooldajaid, aga ka siis hääletavad paljud partei või kandidaadi poolt keda and peavad kõige vähem halvaks paljudest halbadest.
Eurovalimistel osalemise eriline loidus tuleneb sellest, et rahvas ei saa eriti aru mis toimub Euroopa Liidus ega Euroopa Liidu parlamendis, ega sellest kuidas see nende elu mõjutab – kui mõjutab.
Eesti valijate rõhuval enamusel polnud unist aimu, kes oli või mida tegi euroametnik Kersti Kaljulaid Maksimovskaja Brüsselis. Nad teavad, kes on Lihula lihunikuna tuntud Juhan Parts, aga nad pole midagi kuulnud sellest mida ta on teinud pärast seda, kui ta läks Kaljulaidi asemel Brüsselisse.
Eesti esindajatest Euroopa Liidu parlamendis ja uutest kandidaatidest on kuulda peamiselt ainult enne valimisi, kui nad hakkavad enda tagasivalimiseks või valimiseks reklaami tegema ja kui meedia alustab ühe või teise promomist. Üks, kellest Eestis kuulsime, oli Yana Toom Tšernogorova, sest ta esindas Brüsselis pigem Putini kui Eesti huve. Venelased, kes üdiselt Euroopa Liidust ei hooli kuid toetavad Putinit, olid seetõttu nõus vähemalt temale hääle andma.
Need kes vaevuvad valimistel osalema annavad oma hääle tihti kandidaadile, kelle nimi on neile tuttav – sestap suured ja kallid reklaamiplakatid. Marina Rajevskaja Kaljurandist ja Andres Ansipist on ilmselt rahva enamus kuulnud – Kaljurand sai 7,4 protsenti hääleõiguslike häältest ja 19,7 protsenti nende 37,6 protsendi häältest kes vaevusid hääletama. Valimistulemused päris kindlasti ei tõesta, et ta on rahva poolt armastatud populaarne poliitik, nagu võis järelda Eesti peavoolumeedias avaldatud artiklitest.
Teaduslikud uurimised.
Paljud teaduslikud uurimised USAs, Inglismaal ja teistes riikides on tuvastanud põhjuseid miks paljud nendes riikides ei vaevu hääletama. Osa nendest kattuvad põhjustega Eestis.
Üks põhjus, mis on tähtis Ameerikas aga vähem tähtis Eestis, on vajadus valimisteks registreerida. Pew Research Center uuring leidis, et aastal 2012 polnud veerand USA kodanikest ennast valimisteks registreerinud.
American Journal of Political Science uuring, avaldatud aastal 2013, leidis, et eelvalimised, mis on paljudes riikides kehtestatud selleks, et tõsta valimiste osalejate protsenti, hoopis vähendavad osalemist.
Wisconsini Ülikooli poliitiliste teaduste professor Barry C. Burden oma aastal 2007 avaldatud raamatus Personal Roots of Representation (Esindatuse isiklikud juured) leidis, et haridustase on hea ennustaja valimistes osalemisest. Ta leidis, et kõige parem on ülikooli diplom.
Kõrgharidusega inimesed on tavaliselt jõukamad ja paremini informeeritud poliitikast, kandidaatidest ja parteide seisukohtadest. Üldiselt madal haridustase on tõenäoliselt põhjus miks osalemine Ida-Virumaal oli eriti loid.
Järeldused Eestile ja eestlastele.
Viimastest riigikogu valimistest võib ka järeldada, et Eesti hääleõiguslike hulgas on levimas euroskeptikute osakaal. Need, kes arvavad, et Euroopa Liit pärsib Eesti iseseisvust ilmselt ei pea vajalikuks Euroopa parlamendi valimistel osaleda.
Vähesevõitu huvi tõttu Euroopa Liidu parlamendi valimiste vastu Eesti valimisõiguslike seas oleme jõudnud olukorda, kus Eestit esindab Euroopa Parlamendis üks Putini toetaja, kaks sotsialisti, kaks Euroopa Liidu toetajat ja üks euroskeptik.
Sellest, et kandidaatide avaldatud põhjused Brüsselisse naasmiseks on olnud udusevõitu, võib järeldada, et kõige tähtsam põhjus kandideerimiseks on endiselt nende isiklik majanduslik kasu ja heaolu. Brüsselis aja viitmine on stressivaba võrreldes Eesti poliitika olelusvõitlusele.
Euroametniku või europarlamendi liikme koht on tuntud poliitikute seas kui kullaauk, mis tagab nende heaolu ja jõukuse.
