Hiljutine Müncheni julgeolekukonverents peegeldas geopoliitilisi pingeid ja USA administratsiooni muutuvat hoiakut Venemaa ja Ukraina suhtes. Konverentsil esinenud liidrite kõned paljastasid lahknevaid arvamusi: ühelt poolt pragmaatilised hõiked rahu suunas, teisalt karmi hoiatusena kostuvad sõnad, mis manitsevad liitlasriike järeleandmisi mitte tegema. Ukraina- Venemaa sõja võimalikke lahendusi kujundavad president Trumpi otsused ning Euroopa liitlaste strateegilised valikud.

Venemaa kontrollib praegu umbes viiendikku Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumist, sealhulgas Krimmi poolsaart, mille ta annekteeris 2014. aastal.

USA esindajate vastandlikud seisukohad

Konverentsil esinesid USA asepresident JD Vance, riigisekretär Marco Rubio ja kaitseminister Pete Hegseth. Vance kritiseeris teravalt Euroopa poliitikat, rõhutades sisemisi ohte, nagu massimigratsioon ja sõnavabaduse piirangud. Rubio toon oli diplomaatilisem, kinnitades USA pühendumust transatlantilisele koostööle ja julgustades Euroopat suurendama oma kaitsevõimekust. Hegseth pakkus karmi reaalsuskontrolli, nimetades Ukraina püüdlust taastada 2014. aasta eelsed piirid ebarealistlikuks ning soovitades Euroopa riikidel võtta suurem vastutus Ukraina abistamisel.

Rubio, oma 18, veebruari konverentsi-järgses avalduses rõhutas, et USA otsib "õiglast ja jätkusuutlikku" lahendust Ukraina konfliktile, kuid mõlemad osapooled peavad tegema järeleandmisi. Pärast mitme tunnist kohtumist Venemaa välisministri Sergei Lavroviga Saudi Araabias teatas Rubio, et USA ja Venemaa on kokku leppinud luua kõrgetasemelised meeskonnad, kes hakkavad töötama sõja lõpetamise nimel.

"Eesmärk on lõpetada see konflikt viisil, mis on kõigile osapooltele vastuvõetav ja jätkusuutlik," ütles Rubio, kuigi Ukrainat ega Euroopa riike ei olnud sellel esimesel kohtumisel esindatud. Ta lisas, et on "veendunud," et Moskva on valmis alustama tõsiseid läbirääkimisi, et sõda lõpetada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on selgelt välja öelnud, et USA ja Venemaa poolt pealesurutud rahulepingut ta ei aktsepteeri. Ta on nõudnud Ukraina 2014. aasta piiride taastamist. Ta lükkas edasi kavandatud visiidi Saudi Araabiasse, kuna Ukraina ametnikke ei kaasatud USA-Venemaa läbirääkimistesse, ning teatas, et soovib külastada riiki hiljem, 10. märtsil. Samal ajal kavatseb ta kohtuda USA saadiku Keith Kelloggiga, et arutada läbirääkimistega seotud arenguid.

USA poliitika mõju ja Euroopa roll

USA ja Venemaa dialoog on põhjustanud muret Euroopa juhtide seas, kes rõhutavad, et Ukraina peab olema seotud oma tulevikku puudutavate otsustega. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus kokku Euroopa liidrite kohtumise Pariisis, kus arutati kaitsekulutuste suurendamist ja võimalikke julgeolekugarantiisid Ukrainale.

Mõned Euroopa riigid, näiteks Suurbritannia ja Rootsi, on avanud ukse võimalusele saata rahuvalvejõud Ukrainasse osana sõja lõpetamise kokkuleppest. Saksamaa kantsler Olaf Scholz aga pidas seda arutelu enneaegseks.

Nende arutelute taustal on selge, et Euroopa riigid peavad aktiivsemalt määratlema oma rolli ja võtma suurema vastutuse Euroopa julgeoleku tagamisel. NATO liitlased ei saa enam loota, et USA lahendab nende julgeolekuprobleemid ja kannab põhilise koorma.

Järeldus

Ukraina sõda on mitmetahuline kriis, mille lahendamiseks on vaja sõjalist, majanduslikku ja diplomaatilist survet Putinile. Pole veel päris selge mida Trumpi „rahu jõu abil“ poliitika päriselt tähendab ja kuidas seda rakendatakse, aga Müncheni konverentsil kõlanud seisukohad ja selle järgsed USA ja Putini esindaja, Vene välisministri Lavrovi vahelised kõnelused vihjavad, et Ukrainal ja teistel Putini poolt ohustatud rahvastel on põhjust muretseda.

Eestlased USAs

TRENDING