Keegi vedas neid, seadust rikkudes, ühest kohast teise ja hoidis neid seadusevastaselt ruumides, sahtlites ja kastides, kus neid hoiusutada ei tohi, muuhulgas ka praeguse presidendi Joe Bideni eramaja garaažis.
Ei saa olla mingit kahtlust, et kui salajased dokumendid esialgu nende raudkappidest eemaldati, oli nende täpne eemaldamise aeg ja põhjus kirja pandud ja vastutava ametniku allkirjaga kinnitatud. Too vastutav ametnik oli tollal tõenäoliselt Joe Bideni alluv ja ustav demokraatide parteisulane. Tal ei olnud kõige vähematki soovi mingit kaebust esitada selle kohta, et salajasi dokumente, mis raudkapist välja võeti, tagasi ei toodud.
Pole kahtlust, et on küllalt palju inimesi, tõenäoliselt endise asepresidendi ja kindlasti praeguse presidendi alluvaid, kes on samuti ustavad demokraatide partei sulased, kes olid teadlikud nende dokumentide esialgsest vargusest ja hilisematest ümberpaigutamistest. Tõenäoliselt nad ise sellega tegelesid.
On tõeliselt kummaline, et nüüd on need, kes dokumentidest teadsid, nende „leidmisest“ teatanud ametivõimudele, kes on kohustatud sellist rasket kuritegu uurima. Huvitav on see, et nende „leidmine“ toimus mitu nädalat enne hiljutist vahevalimist, aga vastutav ametnik , president Bideni valitsuse peaprokurör (attorney general) teatas sellest alles peale valimisi, samuti nagu summutati teave enne presidendi valimisi Joe Bideni narkomaanist poja Hunteri arvuti kõvakettast, mis tõestasid Joe Bideni seotust korruptiivsete äridega puna-Hiinas ja paljudes teistes riikides.
Näib, et dokumentide leidmine on seotud Joe Bideni vihjetega, et ta kavatseb uuesti presidendiks kandideerida. Näib, et isegi Joe Bideni otsesed alluvad, kelle truuduses demokraatide parteile ei saa keegi kahelda, arvavad, et see on liig mis liig. Nad on näinud kurja vaeva, et valmistada elektroonilise ekraani jaoks või paberilt lugemiseks vastuseid mida Biden peab andma ajakirjanike küsimustele, kellele Bideni hooldajad on samuti valmistanud küsimusi mida nood peavad küsima. Nad on näinud kurja vaeva, et valmistada sõnavõtte, mida nende president peab rahvusvahelistel kohtumistel esitama, et Biden oma sõnadega vastates kohtlane välja ei paistaks.
Näib, et neile on Bideni poputamisest villand. Bideni valdusaladelt saladokumentide „leidmine“ seab kahtluse alla Bideni usaldusväärtuse. Selle uurimine võib kesta kaua ja päädida kriminaalsüüdistusega. Tõenäoliselt lõpetab see Bideni ambitsiooni uuesti kandideerida. Demokraadid saavad valida uue presidendikandidaadi, kes pole seotud Afganistaani katastroofiga, lõunapiiri avamisega, mille tagajärjel on USA-sse voorinud miljoneid ebaseaduslikke kolmanda maailma immigrante ja tonnide kaupa puna-Hiinas valmistatud fetanüüli, mis on tapnud sadu tuhandeid ameeriklasi, kes pole seotud USA energiasõltumatuse hävitamisega, õela inflatsiooniga ja USA kaitsevõime ja rahvusvahelise maine kahjustamisega.
Võib arvata, et samad praeguse valitsuse tegelased olid seotud endise presidendi Trumpi vastu algatatud süüdistustega salajaste dokumentide omamises. Bideni paljastamine oli neil seega juba käpa sees.
Trumpi olukord on siiski midagi muud. Temal oli absoluutne õigus muuta salajased dokumendid mitte-salajasteks. Mitte kellelgil polnud mingit õigust talle ettekirjutusi teha, kuidas ta seda teeb. Piisas ainult ta ütlusest. Asepresidendil seda õigust ei ole. Kas Trump kasutas oma õigust, pole teada. On võimalik, et ta alluvad, kes Valge Maja kontorist dokumendid ta Florida Mar-a-Lago häärberisse kolisid, ei pannud tähele, et osa dokumente olid salajased, ega lasknud neid Trumpil mitte-salajasteks muuta.
Kas Trumpi või Bideni vastu kriminaalsüüdistus esitatakse, oleneb täielikult Bideni peaprokurörist. Trumpi süüdimõistmine väldiks tema kandideerimise 2024 aasta presidendivalimistel. Bideni vahelevõtmine teeb kahtlemata raskemaks Trumpi vastu süüdistuste esitamise, aga paistab, et demokraadid saavad aru, et Trump polegi enam tähtis. Florida kuberner Ron DeSantis näib olevat palju kardetavam vastane.
Enne kui vabariiklased hiljutistel vahevalimistel saadikutekojas enamuse saavutasid ja võimule tõusid, oleks Bideni justiitsministeerium võinud oma uurimiste käigus mistahes tagajärjed saavutada. Nüüd, kui õigus ülekuulamisi ja uuringuid teostada, on saadikutekojas ka vabariiklastel ja on omale soodsate tagajärgede saavutamine muutunud demokraatidele raskemaks.
Igal juhul on USA poliitikatandril tärkamas huvitavad ajad. Võib ka loota, et olukorras, kus ainuvõim ei kuulu enam ühele parteile, suundub ameeriklaste elu jälle paremuse poole.
