Avaldatud 29 Jaanuar 2011
Kirjutas Irja Tähismaa
http://www.vorumaateataja.ee/i...
Legendaarne poliitik ja teravmeelne arvaja Jüri Toomepuu (80), kes tegi 1992. aasta Riigikogu valimistel hiilgava tulemuse, kogudes rekordilised 16 900 häält, elab nüüd Ameerika Ühendriikides Floridas, kuid see ei tähenda, et ta oleks Eesti elust kõrvale jäänud. Otse vastupidi! Härra Toomepuu, kes on tõestanud oma vahvust mitte ainult Eesti poliitilisel areenil, vaid ka Ameerika sõjaväes, mille koosseisus ta võttis osa nii Korea kui Vietnami sõjast, ei kavatse ka nüüd püssi põõsasse visata. Ta hoiab Eestis toimuval aktiivselt silma peal, võtab selle kohta pidevalt sõna ja on siis niisama kartmatu kui oma võitluses kommunismi vastu. Järgnevas intervjuus Võrumaa Teatajale räägib Ameerikas resideeriv erupoliitik sellest, mis teda Eesti poliitikas kõige rohkem vihastab ja avab turmtule nii Mart Laari, Edgar Savisaare kui president Toomas-Hendrik Ilvese pihta.
Härra Toomepuu, kui kaua te olete nüüd juba Eestist ära olnud?
Ei teagi, kas olen päriselt ära, sest tegelen Eestiga ja Eestis toimuvaga rohkem kui millegi muuga. Füüsiliselt olin Eestis viimati 2009. aasta novembris. Esitasin ettekande Tartus toimunud rahvusvahelisel kaitsevägede testimise ühingu konverentsil, pidasin loenguid Eesti kaitsevägede ühendatud õppeasutuses, andsin intervjuu Maalehele ja tundsin rõõmu kolm päeva kestnud Korp! Sakala 100. juubeli pidustustest.
Oli aeg, kus olite siin väga populaarne poliitik ja saite 1992. aasta Riigikogu valimistel suurepärase tulemuse. Miks te siit jalga lasksite?
Kas äraminek on lõplik? Millistel tingimustel oleksite nõus naasma?
Enne surma inimesel midagi lõplikku pole ja ega me keegi tea päris kindlalt, mida homne päev toob. Kui tekiks mingi rahva liikumine, mis kõigutaks praegust partokraatlikku, plutokraatlikku võimustruktuuri ja annaks lootust, et Eestist saab õigusriik, mida valitsevad eestlased, siis tulen kindlasti appi.
Kui teie käsutuses oleks kuldkalake, siis millise Eesti te talt telliksite?
Eelkõige sooviks Eestit, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning mis tagab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, nagu on öeldud meie põhiseaduse preambulas. See muidugi eeldaks drastilist muudatust Eesti võimustruktuuris ja uut põhiseadust koos demokraatliku valimisseadusega, mis mitte pelgalt ei luba, vaid tõeliselt teeb rahva kõrgeima riigivõimu kandjaks. Kui juba imesid soovida, siis võiks samal ajal paluda kuldkalakeselt ka seda, et ta saadaks kõik Stalini poolt meie kodumaale asustatud venelased koos nende järeltulijatega tagasi oma suurele päriskodumaale, järgides Putini sellekohast ukaasi, ja miks mitte ka seda, et kõik vanatüdrukud saaksid mehele.
Mis te seal Ameerikas teete?
Tegelen peamiselt Eestiga, Eestis toimuvaga ja eestlusega. Kui täpsemalt öelda, siis avaldan vahetevahel artikleid Eesti ajakirjades ja Delfis ning olin enne hiljutist Floridasse kolimist Chicago Eesti Maja täienduskooli Eesti ajaloo õpetaja. Kui Floridasse jõudsin, värvati mind Kesk-Florida Eesti Seltsi vabariigi aastapäeva aktuse kõnelejaks. Viimasel ajal olen avaldanud pea iga paari päeva järel satiirilise artikli Eesti poliitikutest ja poliitikast ühel Eesti interneti saidil (Jüri Toomepuu satiirilisi kirjutisi saab lugeda Eesti Käkikeerajate koduleheküljel, aadress ekkl.org – toim). Loodan, et kui rahvas poliitikuid kõverpeeglis näeb, siis ehk aitab seegi poliitilist olukorda Eestis parandada. Momendil vastan Võrumaa Teataja intervjuu küsimustele.
Olete küll Eestist eemal, aga teie kirjutistest aimub, et olete Eestis toimuvaga ülihästi kursis. Milliseid meediaväljaandeid jälgite?
Kuidas teile tundub, kas eesti ajakirjandus on vaba ja kas seda saab usaldada?
Usun, et ajakirjandus on vabam kui mõned muud Eesti institutsioonid, aga samas teame ju, et suuremad ajalehed on võimuparteide häälekandjad. Niikaua, kui kõik ei ole veel ühe ja sama partei kontrolli all, on siiski võimalik mitmeid ajalehti lugedes ja mitmeid telekanaleid jälgides Eestis ajakirjanduse kaudu tõele jälile saada. Usaldan ainult siis, kui olen kontrollinud. Hiljuti Kuku-Langi eestvedamisel kehtestatud niinimetatud „allikakaitseseadus” võib ajakirjandus- ja sõnavabadust drastiliselt piirata, kui Lang seda püha vihaga rakendama hakkab. Sama halvaendeline on loomisel olev politsei- ja piirivalveameti (PPA) internetipolitsei üksus, mis pidavat hakkama virtuaalmaailmas korda looma ja neid „korrale kutsuma, kes midagi halvasti või amoraalset on teinud,” nagu lubab PPA peadirektor Raivo Küüt. Näib, et PPA on malli võtnud kommunistliku Hiina tsensoritelt.
Olete kirjutanud mitmeid teravmeelseid arvamusi tänase eesti poliitika kohta. Öelge ausalt, mis teid tänase poliitika/poliitikute puhul kõige rohkem vihastab?
See, et võimulolijate ahnuse ja hoolimatuse tagajärjel on suur osa eesti rahvast võimust võõrandunud, „teise Eesti” kategooriasse langenud ega suuda võimulolijate poolt kehtestatud ja põhiseadust eirava partokraatliku valimissüsteemi ega ka Eesti õiguskaitseorganite abil olukorda parandada.
Olete rääkinud ka poliitilisest korruptsioonist ja poliitikutest korruptantidest. Tulemas on valimised ja needsamad korruptandid võivad saada võimule. Öelge eesti rahvale, kes need kõige suuremad pätid eesti poliitikas on.
Aga kes on teie eesti lemmikpoliitik?
Sellele küsimusele on tänapäeval raske vastust leida. Loodan, et tulevikus läheb kergemaks. Lemmikuid on nende hulgas, kes eelolevatel valimistel üksikkandidaatidena alles pürgivad poliitikuks.
Kelle poolt soovitate inimestel neil valimistel hääletada? Kui see saladus pole, siis kelle poolt ise hääletate?
Seekord ei olegi vaja hääletada mõne halva poolt ainult sellepärast, et teised on veel halvemad, sest esile on kerkinud mitmeid üksikkandidaate, kes on tublimad ja ausamad kui rõhuv enamus parteide nimekirjades esinevaid poliitbroilereid ja „endiseid”. Kui küllalt paljud annavad oma hääle üksikkandidaatidele, siis võib see isegi mõjutada võimuparteisid astuma esimesi samme Eestis kehtestatud partokraatliku riigikorra muutmiseks. Üksikkandidaadi poolt hääletades võib ka kindel olla, et Võrus Jaanile antud häält ei kanta hiljem üle partei nimekirjas olevale Ivanile Lasnamäel. Ei ole veel otsustanud, kellele mitmest tublist rahvuslikult meelestatud kandidaadist ma oma hääle annan.
Te olete teravalt kritiseerinud Mart Laari. Laar kuulub EÜSi, teie olete aga korp! Sakala vilistlane. Kas siin pole mitte tegemist korporatsioonidevahelise vimma ja vägikaikaveoga või on Laar tõesti nii halb kui räägite?
Kui selline vimm mingil määral eksisteerib, siis minuni ei ole see kindlasti jõudnud. Laar sai võimule esimesel okupatsioonijärgsel valimisel rahvusluse sildi all, suurepärase valimisprogrammiga, mida mina täielikult toetasin, aga mille Laar täielikult hülgas. Nii põhjalikult kui Mart Laar ei ole rahvast petnud ükski järgnev valitsus. Valimispropagandas näidatud luud ei pühkinud platsi puhtaks, see pühkis rahvale prügi silma. Eesti ajaloo kõikide aegade kõige suurem viga oli Laari valitsuse tahtmatus rakendada Genfi konventsiooni sätet, mille alusel oleks võinud nõuda Stalini poolt Eestisse asustatud okupantide lahkumist. Selle asemel hääletasid laarlased ja savisaarlased, enamlased ja kelamlased menetlusest välja minu eelnõu, mis oleks lubanud alalisteks elanikeks ja tulevasteks kodanikeks saada ainult Eesti Vabariigi loal, nagu on tavaks teistes riikides. See saatuslik viga on viinud eestluse hävingu lävele. Kui midagi drastiliselt ei muutu, siis on ainult aja küsimus, mil eestlased jäävad vähemusrahvaks oma põlisel kodumaal. Statistikaameti andmeid rahvuse kohta ei saa tõsiselt võtta, sest iga Eesti elanik võib panna omale rahvuseks, mida tahab. Need, kellele meeldib faktides kahelda, vaadaku valimisõiguslike elanike arvu jõudsat kasvu ajal, mil eestlasi kuskilt juurde ei tulnud: 1992. aastal oli see 678 570, 2003. aastal 858 616 ja 2007. aastal 896 704. Ei tea, mis on see arv sel aastal, aga ennustan samasugust tõusu.
Arvan, et suur osa süüst langeb samuti esimesele Laari valitsusele.
Mida oleks pidanud tegema, et seda ära hoida?
Okupatsiooni lõppedes propageerisin, et põllumehed tehtaks okupatsiooni ajal rajatud majandite omanikeks selle asemel, et need kohe ära hävitada ja põllumasinad endistele parteitegelastele odavalt maha parseldada. Omanike osaluse suuruse oleks määranud põllumeestelt natsionaliseeritud talude suurus. Okupatsioonieelses Eestis kasvas põllumajanduse kooperatiivide liikumine jõudsalt. Seda oleks võinud edasi arendada.