Jüri Toomepuu - Palmid, männid, tammed, küpressid ja elevandikõrvad
Kõik need kasvavad sellel maalapil kus asub mu kodu. Siis veel mõned mango-, papaia-, avokaado, apelsini- ja sidruni puud ning ka bambuse tihnikud, rääkimata mitmesugustest põõsastest, võsast ja väänkasvudest mille nimesid ma ei teagi. Üks suur greipi puu kasvab oja kaldal, aga see on nii paksu võsaga ümbritsetud, et ma saan suuri, kollaseid greipe ainult eemalt imetleda. Florida loodus on lopsakas.
Pildil ma olen elevandi kõrvaga (Colocasia arums).
Minu männid on hoopis teistsugused kui need mis suurt osa Eestit katavad. Eesti männi (Pinus sylvestris) okaste pikkus on 3-7 cm. Mul on üks, vist Pinus palustris, mis on umbes 40 meetrit kõrge ja mille okkad on 30-45 cm pikkused. Mändide liike ja alaliike on maailmas üle saja, USAs esineb umbes 3 tosinat.
Mul on umbes poolteist tosinat toredat, umbes 50-75 aastast tamme (Quercus hemisphaerica). Need näevad välja väga sarnased Eesti tammedega (Quercus robur – eestikeeli ilus võimas puu) ja ka tõrud on sarnased, aga lehed on hoopis midagi muud. Eesti tamme lehed on ümarguste otstega sakilised, täpsemalt „äraspidimunajad“. Florida tamme lehed näevad välja nagu kilbid. Haruarva võib leida mõne, mis sarnaneb Eesti tamme lehega. Tamme liike ja alaliike on, muide, umbes 600.
Florida tammed on peamiselt kahte liiki, nn punased tammed ja valged tammed, vastavalt nende puidu värvile. Üks, eriti tugeva puiduga tamm on USA lõuna osariikides kasvav valge tamm Quercus Virginiana. Sellest tammest aastal 1797 ehitatud kolme-mastilist, 44-50 kahuriga lahingu purjekat nimega USS Constitution, hakati kutsuma „Old Ironsides“ (vana raudkülgne), sest kahuri kuulid ei suutnud ta rohkem kui poole-meetri paksuseid külgi läbida. Laev on ikka sõidukorras, mitte nagu Eesti mereväe lipulaev Pikker, mis roostetab kai ääres. Suurematel tähtpäevadel seilab ta ringi ja annab tuld oma kahuritest.
Küpresse on ka sama palju. Need kasvavad enamasti jõe- ja teisel pool krunti voolava oja kaldal. Floridas olid peaaegu kõik vanad küpressid maha raiutud juba enne Teist maailma sõda, sest nende puit on väärtuslik. Peab eriti hästi vastu veele ja niiskusele. Praegu on nad looduskaitse all. Siiski on veel küllalt palju küpresse indiaanlaste reservatsioonides, loodusparkides ja eramaadel.
