Putin teab, et kui ta näitab vähimalgi määral nõrkust, võib see sisepoliitiliselt olla talle saatuslik. Venemaa poliitiline eliit põhineb tugeva juhi kuvandil ja kui keegi suudab end näidata tugevamana kui Putin, siis võib see panna tema diktatuuri kõikuma. Samas, kui ta keeldub osalemast rahukõnelustes või kehtestamast relvarahu, riskib ta Trumpi pahameelega.
Ukraina, Putini ja USA huvid
Ukraina eesmärk on selge: vältida okupeerimist, säilitada oma territoriaalne terviklikkus ja peatada Venemaa agressioon.
Putini lähenemine on maksimalistlik: ta soovib Ukrainalt tingimusteta alistumist, demilitariseerimist ning välistab NATO kohaloleku Ida-Euroopas.
Trumpi positsioon sõja lõpetamise osas on pragmaatiline: ta tahab kokkulepet kiiresti. Ukrainale pole ta kahjuks paindlikkust pakkunud. Trumpi ettearvamatus on mõlema poole jaoks probleemiks.
Kui Putin seab relvarahule tingimusi, mida Ukraina ei saa aktsepteerida, võib Trump seejärel Ukrainat süüdistada kõneluste luhtumises ning võtta vastu otsuse vähendada USA toetust. See omakorda tähendaks Putini jaoks suuremat edu, sest ilma USA abita oleks Ukrainal oluliselt raskem sõda jätkata.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Võimalikud Trumpi motiividEndine Briti MI6 luureagentuuri Venemaa toimetuse juht Christopher Steel väitis hiljuti ajaleht The Times ajakirjanikule, et Trumpil on olnud mitmeid vastuolulisi sidemeid Venemaa ja vene investoritega. Ta viitab, et Trumpil võib olla teatav võlgnevus või sõltuvus Venemaa ja Putini suhtes.
On tõestatud, et Trumpil ja tema organisatsioonil olid ärilised suhted Venemaaga, sealhulgas investeeringud ja Moskva projekt. Samuti on tõsi, et Vene miljardär Dmitri Rõbolovlev ostis 2008. aastal, ajal, mil Trump seisis silmitsi pankrotiga, Trumpi Florida kinnisvara ligi 95 miljoni dollari eest, mis oli rohkem kui kaks korda rohkem kui Trump oli selle eest maksnud.
Samal aastal ütles Trumpi poeg Donald Trump Jr, et „suurem osa meie varadest tuleb Venemaalt.“ Samas pole kindlaid tõendeid selle kohta, et Trump oleks olnud otseselt „võlgu“ Venemaale või Putinile.
Putini viivitamise taktika
Putini senine käitumine viitab sellele, et ta pole rahulepingu suhtes siiras.
Ukraina võttis tingimusteta vastu 30-päevase relvarahu, kuid Putin on sellest hoidunud, otsides pidevalt uusi väljapääse ja väljamõeldud tingimusi.
Ajalooliselt on ta korduvalt näidanud, et ta ei täida rahuleppeid, nagu seda näitasid ka Minski kokkulepped.
Euroopa roll
Euroopa riigid, sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia, on suurendanud oma kaitsekulutusi ning otsivad viise, kuidas Venemaa agressioonile vastata.
Saksamaa suurendab oma sõjalist eelarvet, Suurbritannia käivitab „valmisoleku koalitsiooni“ ja Euroopa Liit püüdleb suurema kaitsealase iseseisvuse poole. See näitab, et Euroopa ei ole enam pelgalt kõrvaltvaataja, vaid aktiivne osaleja Venemaa ohjeldamises.
Järeldused ja soovitused
Putini taktika on viivitada otsuste langetamist ja luua tingimusi, mis võiksid viia Ukraina diplomaatilise kapituleerumiseni. Trumpi ettearvamatus teeb aga olukorra Putini jaoks keerulisemaks. Kui Lääs suudab säilitada oma ühise surve Venemaale ja samal ajal täiendada Ukraina relvastust, on võimalik, et Putin lõpuks mõistab, kuidas ainus valik on taganeda. Seni jätkub aga geopoliitiline mäng, kus igal osapoolel on oma panused ja strateegiad.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kui Trump ei suuda Putini ambitsioone kärpida, on eestlastel põhjust muretseda. Kui Putin peaks saavutama kõik, mida ta soovib, oleks Eesti taasanastamine arvatavasti tema järgmine eesmärk. Pole aga tõenäoline, et Trump Putinile täielikult kapituleerub.Eestlased peaksid igal juhul üritama luua ühist Balti kaitsetsooni, kus Venemaa rünnak ühele kohustaks kõiki lahingusse astuma. Samuti oleks mõistlik kaaluda raskerelvastuse laenamist Ukrainale, tingimusel, et Ukraina tasub tulevikus samaväärsega oma relvatööstusest.
Ukraina vaenlane on ka Eesti vaenlane. Ukrainlaste vapper vabadusvõitlus on panus ka Eesti julgeolekule.
