Olukord riigis.
USA 231 aastane põhiseadus sätestab, et president peab “perioodiliselt kongressi informeerima liidu (st riigi) olukorrast ja soovitama meetmeid mida ta peab vajalikuks ja kohaseks.” Ühendriikide ajaloo esimeses sajandis saatsid presidendid kongressile tavaliselt kirjaliku aruande, aga alates Woodrow Wilsoniga, aastal 1913, on muutunud traditsiooniks presidendil pidada sellekohane kõne saadikutekoja saalis kuhu on kogunenud ka senaatorid, ülemkohtu ja valitsuse liikmed, kaitsejõudude juhid ning ka välisriikide diplomaatide esindaja. Iga kongressi liige võib kutsuda ühe külalise. President ja saadikutekoja juht võivad mõlemad kutsuda 24 külalist.
Tänapäeval muidugi kuulevad ja näevad seda televisiooni vahendusel mitte ainult USA vaid ka teiste riikide elanikud ja riigijuhid kel on huvi teada mida maailma kõige mõjuvõimsam riigijuht olukorrast oma riigis arvab ja mis tal kavas on.
President kasutab oma ettekannet peamiselt selleks, et võita kongressi ja rahva poolehoidu oma valimislubaduste täideviimiseks ja aastal kui on presidendi valimised, muidugi ka valimiskampaania tegemiseks.
Parem kui kunagi varem.
Sellel aastal, kui president Trump 5. veebruaril oma kõne pidas, võis ta uhkusega teatada, et olukord riigis on suurepärane: „majandus on parem kui kunagi varem, kaitsevägi on täielikult uuendatud ja ta võimsus maailmas on võrratu, piirid on kaitstud, meie pered on heal järjel.“ Lisaks veel palju muud mis tõendas, et Trumpi valitsemise ajal on olukord riigis muutunud paremaks kui kunagi varem. ISISe terroristlik kalifaat on hävitatud, USA produtseerib rohkem energiat kui ükski teine riik maailmas ja pole enam sõltuv välismaal toodetud naftast ning tööhõive USAs on kõrgem kui kunagi varem – töökohti on rohkem kui tööotsijaid. Palgad tõusevad, USAle ebasoodsad kaubalepingud on muudetud ausamaks ja ka rohkem NATO liitlasi on hakanud lepingus ettenähtud rahalisi kohustusi täitma.
Ettekanne kohtualusena.
Ta pidi oma ettekande tegema aga ajal kui senat oli ikka veel ametis ta üle kohtumõistmisega. Päev pärast ta kõnet mõistis senat ta õigeks saadikutekoja demokraatide partei liikmete poolt esitatud raskete kuritegude sooritamise kahest süüdistusest, millega nõuti ta ametist tagandamist. Süüdistuste esitamisega saadikutekojas ükski vabariiklane ei ühinenud. Polnud muidugi kõige vähematki kahtlust, et senat, kus on enamuses vabariiklased, leiab, et ta milleski süüdi pole ja teda ametist ei taganda. Demokraatide süüdistused olid ilmselt esitatud selleks, et mõjutada selle aasta presidendi ja kongressi valimisi.
Nagu võis arvata hääletasid kõik 47 demokraati 100 liikmelises senatis ta süüdimõistmise poolt ja ühe süüdistuse jaoks ühines nendega ka vabariiklane Mitt Romney, kes on ammust ajast Trumpi kriitik, aga süüdimõistmiseks oleks olnud vaja 67 häält. President mõisteti seega õigeks suure häälteenamusega.
Kummalised presidendi tagandamise skeemid.
Pärast Donald Trumpi võitu 2016. aasta presidendivalimistel on ta vastas partei, demokraadid, olnud hõivatud kõikvõimalike skeemidega, kuidas president Trumpi ametist tagandada. Aasta 2016 presidendivalimiste eel olid nad tolleaegsete küsitluste põhjal kindlad, et nende kandidaat Hillary Clinton, president Bill Clintoni naine, endine senaator ja välisminister, saab presidendiks. Clintoni pooldajad, demokraadid ja vasakpoolne peavoolu meedia, said šoki, millest nad pole senini toibunud. Demokraadid ja Clinton väitsid, et Trump võitis seetõttu, et ta rikkus seadust, tegutsedes valimiste mõjutamiseks ühiselt Venemaaga ja seetõttu tuleb president Trump ametist tagandada. Neil õnnestus demokraatide poolt ametisse määratud USA uurimisagentuuride juhtide pettuste abiga luua uurimiskomisjon endise Föderaalse Juurdlusbüroo ülema Robert Muelleri juhatusel, kes palkas 19 Trumpi-vaenulikku uurijat. Komisjon esitas 500 läbiotsimisorderit, 2800 kohtukutset ja kuulas üle 500 tunnistajat.
Kahe aasta jooksul avaldas Trumpi-vastane peavoolumeedia peaaegu iga päev sensatsioonilisi teateid, mis kinnitasid, et pole kahtlust selles, et Mueller leiab, et Trump saavutas valimisvõidu, sest Venemaa oli koostöös Trumpiga valimisi mõjutanud. Pärast peaaegu kaks aastat kestnud uurimist, mis läks maksma umbes 40 miljonit dollarit, avaldas Mueller 448-leheküljelise raporti, kus ta pidi tunnistama, et ei Trump ega ükski ta presidendikampaanias osalenu ei olnud teinud mingit koostööd Venemaaga.
Demokraadid ei viivitanud uute süüdistuste leiutamisega. Kui Ukrainas võitis presidendivalimised Volodymyr Zelensky, kes lubas Poroshenko-aegse korruptsiooni lõpetada, helistas talle president Trump, et teda õnnitleda ja arutada USA ja Ukraina suhteid. Pika sõbraliku kõne lõpul mainis Trump endist USA asepresidenti Joe Bidenit, sest tolle poeg teenis miljoneid dollareid korruptiivselt Ukraina Burisma energia firmalt ajal kui Biden oli määratud Ukrainaga seotud välispoliitika juhiks. See andis demokraatidele uue võimaluse Trumpi ametist tagandamise uuringuid alustada.
Võit koidab.
Venemaaga koostöö süüdistused aitasid demokraatidel saavutada 2018 aasta valimisel enamuse saadikutekojas, mis omakorda andis neile võimaluse esitada uusi süüdistusi presidendi tagandamiseks. Näib, et eesmärk mõjutada selle aasta presidendi valimisi demokraatidel ei õnnestu. Uuring koostööst Venemaaga demokraatidele soovituid tagajärgi ei andnud ja nüüd on president õigeks mõistetud ka viimastest süüdistustest. Küsitlused näitavad, et President Trumpi populaarsus on süüdistuste arutamise ja senatis peetud kohtuprotsessi käigus tublisti tõusnud. Ilmselt rahva enamus demokraatide süüdistusi ja peavoolumeedia lakkamatut presidendi materdamist enam ei usu.
Veelgi rohkem soosib president Trumpi valimiste võitu fakt, et esimeste demokraatide eelvalimiste presidendikandidaadi määramise tulemuste tagajärjel on esikohtadel Pete Buttigieg, kes on avalikult homoseksuaalne ja kelle varasemad kogemused piirduvad USA perspektiivis väikelinna linnapea ametiga ja Vermonti sotsialistist senaator Bernie Sanders. Obama asepresident Joe Biden, kes on demokraatide partei juhtkonna soosik, on nigelate tulemustega neljandal kohal.
On muidugi võimalik, et olukord muutub, aga praegu näib, et valimispäeval, 3. novembril, selgub, et Trump suudab saavutada selle aasta valimistel sama, mida ta saavutas neli aastat varem ja jätkab USA presidendina ning maailma kõige mõjuvõimsama inimesena veel neli aastat.
