Ukraina ja Venemaa vaheline konflikt on viimastel kuudel jõudnud uude faasi, kus sõjalise tegevuse kõrval mängivad olulist rolli ka psühholoogilised operatsioonid, mõjuoperatsioonid ning strateegilised tapmised. Need sündmused annavad tunnistust sellest, kuidas kaasaegne sõjapidamine on muutumas üha enam infopõhiseks ning mitmekihiliseks, kus käigus on nii traditsioonilised sõjalised operatsioonid kui ka vaimse mõjutamise võtted.

Terror ka Moskvasse: Ukraina operatsioonide tagajärjed

Viimastel kuudel on mitmed Venemaa mõjukad isikud langenud Ukraina luure ja erioperatsioonide sihtmärgiks. Värskeimaks juhtumiks on Arman Sasiani, Venemaa-meelse tšetšeenia rühmituse juhi hukkumine plahvatuses Moskvas. See järgneb eelmistele sarnastele juhtumitele, sealhulgas kindral Kirillovi tapmisele Moskvas. Sellised sihitud rünnakud on osa laiemast psühholoogilisest sõjast, mille eesmärk on näidata Putinile, et Ukraina suudab tabada sihtmärke ka Kremli lähedal.
Ukraina luurejuht kindral Budanov on saanud tuntuks kui innovaatiliste ja agressiivsete operatsioonide eestvedaja. Tema juhitud luureoperatsioonid on olnud erakordselt tõhusad, näidates, et Ukraina sõjaline juhtkond on võimeline tõsiselt kahjustama Venemaa väejuhatust ja psühholoogilist kindlustunnet.

Sõjalise ja psühholoogilise sõja kõrvalmõjud

Ukraina sõjategevus ei piirdu ainult lahinguväljal võitlemisega. Droonirünnakute ja desinformatsiooni kaudu püütakse Venemaa juhtkonna tegevust segada ja näidata nende sõjalist võimekust ebapiisavana. Ukraina on viimase aastaga arendanud oma droonivõimekust sellisel tasemel, et praegu toodetakse seal ligikaudu 40 korda rohkem droone kui kogu Euroopa NATO liikmesriikides kokku.

Samuti on olulist rolli mängimas NATO uus peasekretär Mark Rutte, kelle juhtimisel on allianss muutumas aktiivsemaks. Rutte on asunud üle vaatama NATO struktuuri, et tugevdada Euroopa liikmesriikide sõjalist panust ning valmistuda Venemaa edasiste sammude jaoks. Tema tegevus erineb eelmistest NATO juhtidest ning näitab, et allianss valmistub muutuvaks geopoliitiliseks olukorraks.

Zelenski ja tuumavõimalus

Hiljuti andis Ukraina president Volodõmõr Zelenski intervjuu Briti ajakirjanikule Piers Morganile, kus ta väitis, et kui Ukrainal ei lubata NATOga liituda, peaks riik saama võimaluse arendada omaenda tuumarelvastust või saama selleks luba läänest. See viide Budapestis 1994. aastal allkirjastatud kokkuleppele tuletab meelde, et Ukraina andis omal ajal ära kõik oma tuumarelvad vastutasuks julgeolekutagatiste eest. Putin on neid tagatisi eiranud, sissetungiga 2014. aastal Krimmi ning 2022. aastal täiemahulise sõjaga.

Zelenski ütlus on strateegiliselt nutikas, sest see asetab Venemaa diplomaatilisse surve alla ning paneb NATO liikmesriigid arutama, milliseid lisagarantiisid Ukrainale pakkuda. Samuti on see hoiatuseks Putinile, et kui konflikt eskaleerub, võib Ukraina hakata tõsiselt kaaluma tuumarelva omandamist.

Euroopa ja USA reageeringud

Euroopa ja Ameerika poliitilised juhid seisavad keerulise dilemma ees. Kuigi USA president Donald Trump on vihjanud võimalusele pidada rahuläbirääkimisi Venemaaga, on Euroopa liidrid, sealhulgas Prantsusmaa ja Saksamaa, selle suhtes skeptilised. Euroopa riigid on ajalooliselt olnud kõhkleval seisukohal, kuid Ukraina võidutahe ja Venemaa kaotused rindel on kallutamas neid Kiievi tõhusama toetamisele.

NATOs arutatakse võimalust, et kui USA peaks tulevikus oma toetust vähendama, peaks Euroopa suveräänselt hakkama juhtima omaenda kaitsepoliitikat. See võiks tähendada uute kaitsemehhanismide loomist, et tugevdada Euroopa kaitsevõimet ilma USA täieliku sekkumiseta.

Venemaa sisepoliitiline olukord

Venemaal pole olukord kaugeltki roosiline. Iga kahe kuu jooksul kaotab Venemaa ligikaudu 100 000 sõdurit kas tapetuna või haavatuna. See näitab, et kuigi Kreml püüab võidukana näidata, on tegelikkus palju keerulisem.

Venemaa diktaator Vladimir Putin seisab silmitsi kasvava sisemise rahulolematusega. Sanktsioonide mõju Venemaa majandusele, sõjakulude suurenemine ja rahvusvahelise isolatsiooni süvenemine on muutnud olukorra ebakindlaks. Küsimus on, kui kaua suudab Putin hoida kontrolli oma režiimi üle ja kas Ukraina sõjaline surve suudab seda väärata.

Mida toob tulevik?

2025 aasta suve lõpuks võime näha sõja järgmist suurt murrangut. NATO roll Ukraina toetamisel kasvab ning Venemaa sisepinged võivad viia uute arenguteni. Ukraina luureoperatsioonid Venemaal, Zelenski tuumarelvastuse viited ja NATO uued algatused annavad lootust, aga niikaua kui põikpäine Putin on võimul pole rahu veel silmapiiril.

Selles keerulises geopoliitilises mängus on olulised kõik aspektid: nii sõjaline tugevus, luure ja diplomaatia kui ka psühholoogiline mõju. Tulevik toob kindlasti uusi väljakutseid, kuid ka uusi võimalusi, mis võivad otsustada, kuidas konflikt jätkub ja kas tasakaal Euroopa ja Venemaa vahel muutub.

Eestlased USAs

TRENDING