Jüri Toomepuu: sõjapidamine nii, et Venemaa võib rünnata Ukrainat, aga Ukraina Venemaad rünnata ei tohi, on täiesti mõistusevastane
Edukas Kurski rünnak kinnitab, et pärast enam kui kaheaastast sõda pole küsimus enam selles, kas Ukraina suudab võitlust jätkata, vaid selles, kas seda suudab Venemaa, kirjutab Jüri Toomepuu Delfis.Ameerika Ühendriigid on olnud Ukraina vabadusvõitluse ühed kõige suuremad toetajad, aga kummalisel tingimusel. Nad ei luba USA relvi kasutada Vene territooriumil. Nad manitsevad ukrainlasi isegi mitte kasutama nende endi toodetud droone Vene nafta rafineerimise tööstuse ründamiseks, kuigi see on peamiselt nafta, mis võimaldab Putinil üritada Stalini impeeriumi „hiilguse“ taastamist.
Mõistusevastane sõjapidamineSõjapidamine sel moel, et Venemaa võib rünnata Ukrainat, aga Ukraina Venemaad rünnata ei tohi, on täiesti mõistusevastane, väidab kindral Jack Keane, endine Ameerika Ühendriikide armee staabiülema asetäitja ja USA-s asuva Rahvusvahelise Sõjauuringute Instituudi esimees.
Ukrainlaste edukas üllatusrünnak Kurskis näib olevat nihutanud seda mõistusevastast punast joont. USA kaitseministeeriumi pressiesindaja asetäitja Sabrina Singh teatas 9. augustil: „Kurski oblasti sündmused vastavad USA poliitikale Ameerika relvade kasutamise kohta.“
Kuigi ta lisas, et USA ei toeta kaugrünnakuid sügaval Vene Föderatsioonis. Ta polnud nõus täpsustama konkreetset vahemikku kaug- ja lähirünnaku vahel.
Pentagon ei kommenteerinud otseselt ka Kurski piirkonna olukorda, märkides, et Ukraina peaks seda tegema.
Tuumamõõga heidutusedNäib, et oma roostetanud tuumamõõga täristamisega suudab Putin ikka veel heidutada Ukraina toetajaid. Ukraina toetus nii USAlt kui ka mõnedelt Euroopa NATO liitlastelt pole küllaldane, et Ukraina sõja võidaks, vaid piisav selleks, et kumbki pool sõda ei kaotaks.
Putinil on põhjust arvata, et USA president Biden ja mõned Euroopa liidrid on liiga araverelised, et Putini ähvarduste ja bluffimiste vastu seista. Tuumarünnak ei olegi ehk võimatu, kuid see oleks äärmiselt ebatõenäoline. Kindlasti järgneks sellele Putini ja ta režiimi häving.
Näpud põhjasEdukas Kurski rünnak kinnitab, et pärast enam kui kaheaastast sõda pole küsimus enam selles, kas Ukraina suudab võitlust jätkata, vaid selles, kas seda suudab Venemaa.
Putin on ohverdanud sõdureid, tanke ja soomusmasinaid jätkusuutmatu kiirusega. Isegi Vene propagandamasin ei suuda enam varjata, et Venemaa sõjalised ressursid ei ole lõputud. See esialgne 3000 tanki armaada, millega Putin kavatses Kiievi vallutada, on osutunud pigem kalliteks kirstudeks kui tõhusateks lahingumasinateks.
Nüüd peab ta oma tankide, soomusmasinate ja suurtükiväe kaotusi korvama ladudest viletsat nõukogudeaegset relvastust võttes ja seda taastades. Need varud on väiksemad kui ukrainlaste võime neid hävitada.
Isegi kahuriliha hakkab lõpukorrale jõudma. Rindele on vaja saata lisaks vanglatest vabastatud kuritegijatele ka nigela väljaõppega, viletsa moraaliga, halvasti varustatud teenistuskohuslasi.
Olulised USA valimisedKui Donald Trump saab järgmise aasta 20. jaanuaril jälle USA presidendiks, mis on tõenäoline, siis võib arvata, et ta tühistab Bideni kehtestatud Venemaa territooriumi ründamise keelu.
Kui ta annaks Ukrainale ka küllaldaselt pikamaarakette ja sellist õhutõrjet, mis täielikult nurjas Iraani massilise raketirünnaku Iisraeli vastu, ja taastab nafta hinna oma endise ametiaja tasemele, siis lõpetaks ta sõja. Mitte küll 24 tunni jooksul nagu ta on lubanud, aga päris kiiresti ja Ukraina võiduga.
