Pariis võõrustab erakorralist Euroopa liidrite kohtumist, mis toimub enne USA ja Venemaa vahelisi läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamiseks, kirjutab endine poliitik ja sõjaväelane Jüri Toomepuu Postimehes.

Toetus Ukrainale on endiselt tugev, sest kui püsivat rahu ei saavutata, võib majanduslik ebastabiilsus ja julgeolekuohud Euroopa jaoks kasvada. Juba kolm aastat kestnud sõda on jätnud sügava jälje kogu piirkonda ning praegu on Euroopa sunnitud mõtlema pikaajalisele julgeolekuolukorrale.

Ameerika presidendi Donald Trumpi ja Venemaa diktaatori Vladimir Putini vahel peetud 90-minutiline telefonikõne muutis rahvusvahelist poliitilist dünaamikat. Ukrainat ega Euroopa Liitu ei kaasatud rahuläbirääkimistesse, mis selgitas Euroopa liidritele, et nad on rahuprotsessist kõrvale jäetud. Kolme aasta jooksul on Euroopa investeerinud miljardeid dollareid Ukraina sõjalisse, majanduslikku ja humanitaarabisse ning tugevdanud oma julgeolekumeetmeid Venemaa vastu. Rootsi ja Soome liitumine NATOga oli selge signaal Euroopa valmisolekust seista vastu Putini agressioonile.

Ukraina – Euroopa julgeoleku võtmeküsimus

Ukraina on nüüd muutunud Euroopa julgeoleku keskpunktiks, sest Venemaa ohu täielik kõrvaldamine ja tulevaste rünnakute vältimine on ELi ja Ühendkuningriigi peamised eesmärgid. Pariisis kohtusid Ühendkuningriigi, Saksamaa, Itaalia, Poola, Hispaania, Madalmaade, Taani ning NATO peasekretär ja Euroopa Komisjoni ning Euroopa Ülemkogu presidendid. Üks olulisemaid teemasid oli võimaliku rahuvalvejõu roll ja koostis Ukrainas. Arutati ka meetmeid, mis võiksid aidata tõrjuda Venemaa ohtu: sanktsioonide laiendamine, tuumadetektsiooni meetmete suurendamine, rahuvalvajate saatmine Ukrainasse ja õhujulgestusüksuse loomine.

Õhuruumi kaitsmine on muutunud Euroopa jaoks oluliseks. Ühendkuningriik kaalub Typhoon-hävitajate saatmist Ukraina õhujulgestusmissioonile. See ettepanek nõuab aga märkimisväärseid ressursse, sealhulgas suurte maapealsete õhukaitsesüsteemide paigutamist. Sõjalised eksperdid rõhutavad, et sellise operatsiooni jätkusuutlikuks elluviimiseks on vaja laiaulatuslikku koalitsiooni.

Poola ja Rumeenia on samuti tugevdanud oma sõjalist valmisolekut Venemaa õhurünnakute vastu. Poola valitsus teatas, et pärast Venemaa pommirünnakuid Ukrainale aktiveeriti nende hävitajad ning maa- ja õhukaitsesüsteemid tõsteti kõrgeimale valmisolekutasemele. Rumeenia on suurendanud oma õhuruumi seiret ja viinud hävitajad patrullima pärast mitmeid juhtumeid, kus Venemaa droonid maandusid nende territooriumil.

Sõja murdepunkt

Putini sõda on jõudnud geopoliitilisse pöördepunkti, kus traditsioonilised julgeolekugarantiid võivad vajada põhjalikku ümbermõtestamist. Putini välisminister Sergei Lavrov on väljendanud kategoorilist vastuseisu NATO liikmesriikide rahuvalvejõududele Ukrainas. Trump on teatanud soovist sõlmida rahuleping enne lihavõtteid, aga tema poliitilised manöövrid ja Putini-sõprus on tekitanud Euroopas sügavat muret. Diplomaatilised pinged Ameerika ja Euroopa vahel on kasvanud ning mitmed ELi juhid on avalikult väljendanud toetust Ukraina president Volodõmõr Zelenskõile.

Ukraina sõda võib 2025. aastal jõuda murdepunkti. Sõjategevus on jõudnud patiseisu, kus Venemaa kaotab iga päev üle tuhande sõduri, samas kui Ukraina püüab valmistuda uueks vastupealetungiks. Trumpi suhtumine võib muuta lääneriikide strateegiat, kuid õigustatult on põhjust karta, et näiline rahuleping võib anda Putinile hingamisruumi, et rünnak uuesti eskaleerida. Putin ega Venemaa pole kunagi täitnud ühegi lepingu tingimusi, kui neid pole selleks sunnitud.

Üks võimalus rahu saavutamiseks oleks, kui Ukraina nõustuks ajutiselt loovutama 15–20 protsenti oma okupeeritud territooriumist, säilitades samas oma poliitilised nõudmised. Vastutasuks peaks Venemaa peatama agressiooni ning looma rahvusvaheliselt jälgitavad julgeolekumehhanismid. Kui Ukraina ei suuda 2025. aasta jooksul saavutada otsustavat võitu, oleks ehk otstarbekas keskenduda kaitsepositsioonide tugevdamisele.

Euroopa hoobkangid

Euroopa saab jätkata majanduslikke sanktsioone Putini Venemaa vastu ja kui võimalik, neid karmistada. Kindlasti peaks kasutama Venemaa külmutatud varasid Ukraina toetuseks, pakkudes igal aastal 25–50 protsenti Moskva 300 miljardi dollari suurusest külmutatud varast, kuni sõda lõpeb.

Kui Putin peaks tõeliselt rahulepingu täitmist austama, mis pole tõenäoline, võiks kaaluda mõningate majandussanktsioonide leevendamist.

Järeldused

Kui Trump jätkab NATO-sidemete nõrgestamist, peab Euroopa looma uue, iseseisva julgeolekustrateegia, mis suudaks tagada regiooni stabiilsuse ka ilma Ameerika toetuseta. Selleks võib olla vajalik Euroopa ühtsem kaitsepoliitika, suurem investeering militaarvõimekusse ning tugevam rahvusvaheline koordineerimine.

Eestlased peavad aru saama, et naiivne lootus NATO «üks kõigi eest, kõik ühe eest» lõigu turvakilbile pole kunagi kohustanud ühtegi NATO liitlast kaitsma Eestit meie põlise vaenlase vastu. Näib, et Trumpi ajastul ei tohiks isegi naiivikud seda tõsiselt võtta.

Eesti peaks ühinema Läti ja Leeduga, ja kui võimalik, siis ka Soomega, ühiseks julgeolekutsooniks, millel on ühised relvastuse soetamise plaanid, integreeritud relvajõud ja leping, mis mitte ainult ei luba, vaid kohustab liitlasi üksteist kaitsma.

Lähikuud toovad vastuseid, kas Ukraina suudab sõjaliste või diplomaatiliste vahenditega saavutada püsiva rahu või kas Euroopa peab valmistuma uueks geopoliitiliseks reaalsuseks, kus Putini impeeriumi ähvardus püsib ning Ameerika roll Euroopa julgeolekus jääb küsimärgi alla.

Eestlased USAs

TRENDING