Ta väitis, et sõjalistes ringkondades levib stsenaarium, mille kohaselt, juhul kui Donald Trump eemaldub NATOst ning Euroopa keskendub Ukraina kaitsmisele, võib Venemaa korraldada rünnaku Eestile, et testida alliansi vastupidavust ja pühendumust.
Eesti on aastaid olnud Venemaa rünnakute sihtmärk. Riiki on tabanud ulatuslikud küberrünnakud, mis on halvanud kriitilise taristu toimimist ning hiljuti saboteeriti Eesti ja Soome vahelisi veealuseid elektri- ja telekommunikatsioonikaableid. Sellised juhtumid viitavad sellele, et Eesti on Putini geopoliitiliste katsete eesliinil ning võib anda vihjeid Venemaa edasistele sammudele Euroopas.
Eestlastel on põhjust karta, et NATO ei hakka nende eest sõdima. «Saksamaa, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa ei pea Balti riike piisavalt strateegiliselt tähtsaks,» kommenteeris anonüümne strateeg. Selline areng võiks NATOt pöördumatult lõhestada ning kõigutada Euroopa julgeolekupoliitika aluseid.
Ameerika ja Venemaa läbirääkimised
USA diplomaadid on kohtumas Moskvas Vladimir Putiniga, et arutada 30-päevase relvarahu kehtestamist Ukrainas. Ukraina nõustus tingimustega, kuna Trump survestas riiki, peatades ajutiselt relvastuse ja luureandmete toetamise. Kuigi abi on nüüd taastatud, kasutasid Vene väed seda pausi ära ning tõukasid Ukraina sõjaväge tagasi Kurski piirkonnas.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Seni pole Putin ühtegi reaalselt siduvat kokkulepet heaks kiitnud. USA välisminister Marco Rubio on öelnud: «Kui Venemaa vastus on jah, on rahuks reaalne võimalus. Kui vastus on ei, siis see tähistab nende tegelikke kavatsusi.»Samal ajal on Putin saanud poliitilist julgustust, eriti pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sattus Washingtonis kriitika alla, mis vihjab USA pikaajalise toetuse vähenemisele.
Trumpi strateegia ja Venemaa poliitika
Donald Trump on avaldanud soovi sõjategevus lõpetada, kuid tema strateegia tugineb oletusel, et Putin austab teda, on valmis kokkuleppeks ja peab kinni kokkulepitud tingimustest. Samal ajal on Venemaa diplomaadid ära kasutanud Trumpi lootusi, pakkudes läbirääkimiste käigus näiliselt kasulikke kokkuleppeid, mille eesmärk on tegelikult isoleerida Hiina ja ohjeldada Iraani.
Reaalsuses on Hiina Venemaa suurim naftaklient ja Iraan selle peamine droonitarnija. Lisaks on Hiina, Venemaa ja Iraan hiljuti korraldanud ühisõppusi Omaani lahes, näidates oma sõjalise koostöö tihenemist. Putini jaoks pole relvarahu tõeline läbirääkimiste sihtmärk – tema eesmärk on kas lühiajaline hingetõmbeaeg või positsioonide parandamine uute rünnakute tarbeks.
Venemaa soovib Ukraina valimiste korraldamist, sest see võiks riigi sõjalist valmisolekut suuresti nõrgendada. Ukraina ligi miljoniline sõjavägi peaks valimiste ajaks ajutiselt lahkuma rindejoonelt, mis annaks Venemaale võimaluse vallutada uusi alasid. Samuti suurendaksid valimised sisepoliitilist ebastabiilsust ning annaksid venemeelsetele parteidele võimaluse oma mõju kasvatada.
«Sõjaaegsed valimised võiksid hävitada Ukraina – võimule võiks tulla venemeelne valitsus, kes kontrolliks armeed ja kujutaks endast ohtu Euroopale,» hoiatavad Ukraina valitsuse esindajad. Pealegi ei luba kehtivad seadused valimisi korraldada sõjaolukorras.
NATO on otsimas viise, kuidas tagada Ukraina julgeolek, kuid USA soovimatus Ukrainat sõjaliselt toetada on olukorra keeruliseks muutnud. Ühendkuningriik on teinud ettepaneku moodustada Euroopa koalitsioon relvarahu jõustamiseks, kuid selle idee elluviimine tooks kaasa olulisi väljakutseid.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Euroopa vastus ja NATO tulevikNATO pole seni suutnud Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioone tõhusalt rakendada ega küllaldaselt takistada Venemaa relvatoodangut. NATO tulevik on ebaselge, kuna Trumpi administratsioon võib NATO tähenduse alliansina küsitavaks muuta.
NATO algne eesmärk 1949. aastal oli hoida venelased väljas, ameeriklased sees ja sakslased all. Tänapäeval vajab allianss uut strateegiat, mis sisaldaks Saksamaa ressursside kasutamist Euroopa sõjalise võimekuse suurendamiseks, Prantsusmaa ja Suurbritannia tuumakaitse laiendamist ning Euroopa militariseerimise kaudu Ameerika mõju kompenseerimist.
Eesti ja teised Balti riigid võivad olla järgmised sihtmärgid, kui Lääs ei astu otsustavaid samme Ukraina ja Euroopa julgeoleku tagamiseks. Kui NATO ei suuda näidata oma tugevust, võib see anda Putinile võimaluse testida alliansi reageerimisvõimet.
Euroopa ja Eesti jaoks on kriitilise tähtsusega rakendada järgmisi meetmeid:
• NATO kohaloleku tugevdamine Balti regioonis – alaliste liitlasvägede paigutamine Eestisse, Lätti ja Leetu koos täiendava õhutõrje- ja rannakaitsesüsteemide rajamisega.
• Euroopa kaitsekoostöö süvendamine – Euroopa Liidu riigid peaksid suurendama oma iseseisvat kaitsevõimekust ja süvendama koostööd NATO sees, et vähendada sõltuvust USA poliitilistest muutustest.
• Majandussanktsioonide karmistamine Venemaa vastu – energiasektori ja kõrgtehnoloogiaekspordi piirangud peavad olema tõhusamad, et takistada Venemaa sõjalist moderniseerimist ja rahastamisvõimalusi.
• Ukraina pikaajaline toetus – relvade, luureinfo ja rahalise abi jätkumine, et Ukraina suudaks Venemaa agressiooni tõrjuda ning toimida NATO ja Euroopa kaitseliinina.
• Küberkaitse tugevdamine – Eesti ja teiste NATO riikide digitaalne taristu vajab kõrgendatud kaitset Venemaa küberrünnakute vastu, et ennetada strateegilisi halvatusi kriitilistes sektorites.
Kui need sammud rakendatakse kiiresti ja tõhusalt, saab Euroopa ja NATO tagada regiooni stabiilsuse ning vältida potentsiaalseid konflikte, mis ohustaksid Eesti ja teiste Balti riikide suveräänsust.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Eesti ja teised Balti riigid võivad olla järgmised sihtmärgid, kui Lääs ei astu otsustavaid samme Ukraina ja Euroopa julgeoleku tagamiseks. Kui NATO ei suuda näidata oma tugevust, võib see anda Putinile võimaluse testida alliansi reageerimisvõimet. Seega on Euroopa ja Eesti jaoks kriitilise tähtsusega leida lahendused, mis tagaksid regiooni julgeoleku ning ennetaksid tulevasi konflikte.
