Jüri Toomepuu: suurenenud oht - kas Eesti on järgmine? (12)
Eestlased USAs | 14 Mar 2025  | Jüri ToomepuuEWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Kas Eesti on järgmine?» Selle pealkirja all avaldas Diana Francis, endine Rahvusvahelise Lepituse Ühenduse president ja Konfliktide Muutmise Toetuskomitee esimees, artikli oma 13. märtsi blogis, mis käsitleb potentsiaalselt suurenenud ohtu Eestile, kirjutab endine poliitik ja sõjaväelane Jüri Toomepuu Postimehes.

Ta väitis, et sõjalistes ringkondades levib stsenaarium, mille kohaselt, juhul kui Donald Trump eemaldub NATOst ning Euroopa keskendub Ukraina kaitsmisele, võib Venemaa korraldada rünnaku Eestile, et testida alliansi vastupidavust ja pühendumust.

Eesti on aastaid olnud Venemaa rünnakute sihtmärk. Riiki on tabanud ulatuslikud küberrünnakud, mis on halvanud kriitilise taristu toimimist ning hiljuti saboteeriti Eesti ja Soome vahelisi veealuseid elektri- ja telekommunikatsioonikaableid. Sellised juhtumid viitavad sellele, et Eesti on Putini geopoliitiliste katsete eesliinil ning võib anda vihjeid Venemaa edasistele sammudele Euroopas.

Eestlastel on põhjust karta, et NATO ei hakka nende eest sõdima. «Saksamaa, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa ei pea Balti riike piisavalt strateegiliselt tähtsaks,» kommenteeris anonüümne strateeg. Selline areng võiks NATOt pöördumatult lõhestada ning kõigutada Euroopa julgeolekupoliitika aluseid.

Ameerika ja Venemaa läbirääkimised

USA diplomaadid on kohtumas Moskvas Vladimir Putiniga, et arutada 30-päevase relvarahu kehtestamist Ukrainas. Ukraina nõustus tingimustega, kuna Trump survestas riiki, peatades ajutiselt relvastuse ja luureandmete toetamise. Kuigi abi on nüüd taastatud, kasutasid Vene väed seda pausi ära ning tõukasid Ukraina sõjaväge tagasi Kurski piirkonnas.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Seni pole Putin ühtegi reaalselt siduvat kokkulepet heaks kiitnud. USA välisminister Marco Rubio on öelnud: «Kui Venemaa vastus on jah, on rahuks reaalne võimalus. Kui vastus on ei, siis see tähistab nende tegelikke kavatsusi.»

Samal ajal on Putin saanud poliitilist julgustust, eriti pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sattus Washingtonis kriitika alla, mis vihjab USA pikaajalise toetuse vähenemisele.

Trumpi strateegia ja Venemaa poliitika

Donald Trump on avaldanud soovi sõjategevus lõpetada, kuid tema strateegia tugineb oletusel, et Putin austab teda, on valmis kokkuleppeks ja peab kinni kokkulepitud tingimustest. Samal ajal on Venemaa diplomaadid ära kasutanud Trumpi lootusi, pakkudes läbirääkimiste käigus näiliselt kasulikke kokkuleppeid, mille eesmärk on tegelikult isoleerida Hiina ja ohjeldada Iraani.

Reaalsuses on Hiina Venemaa suurim naftaklient ja Iraan selle peamine droonitarnija. Lisaks on Hiina, Venemaa ja Iraan hiljuti korraldanud ühisõppusi Omaani lahes, näidates oma sõjalise koostöö tihenemist. Putini jaoks pole relvarahu tõeline läbirääkimiste sihtmärk – tema eesmärk on kas lühiajaline hingetõmbeaeg või positsioonide parandamine uute rünnakute tarbeks.

Venemaa soovib Ukraina valimiste korraldamist, sest see võiks riigi sõjalist valmisolekut suuresti nõrgendada. Ukraina ligi miljoniline sõjavägi peaks valimiste ajaks ajutiselt lahkuma rindejoonelt, mis annaks Venemaale võimaluse vallutada uusi alasid. Samuti suurendaksid valimised sisepoliitilist ebastabiilsust ning annaksid venemeelsetele parteidele võimaluse oma mõju kasvatada.

«Sõjaaegsed valimised võiksid hävitada Ukraina – võimule võiks tulla venemeelne valitsus, kes kontrolliks armeed ja kujutaks endast ohtu Euroopale,» hoiatavad Ukraina valitsuse esindajad. Pealegi ei luba kehtivad seadused valimisi korraldada sõjaolukorras.

NATO on otsimas viise, kuidas tagada Ukraina julgeolek, kuid USA soovimatus Ukrainat sõjaliselt toetada on olukorra keeruliseks muutnud. Ühendkuningriik on teinud ettepaneku moodustada Euroopa koalitsioon relvarahu jõustamiseks, kuid selle idee elluviimine tooks kaasa olulisi väljakutseid.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Euroopa vastus ja NATO tulevik

NATO pole seni suutnud Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioone tõhusalt rakendada ega küllaldaselt takistada Venemaa relvatoodangut. NATO tulevik on ebaselge, kuna Trumpi administratsioon võib NATO tähenduse alliansina küsitavaks muuta.

NATO algne eesmärk 1949. aastal oli hoida venelased väljas, ameeriklased sees ja sakslased all. Tänapäeval vajab allianss uut strateegiat, mis sisaldaks Saksamaa ressursside kasutamist Euroopa sõjalise võimekuse suurendamiseks, Prantsusmaa ja Suurbritannia tuumakaitse laiendamist ning Euroopa militariseerimise kaudu Ameerika mõju kompenseerimist.

Eesti ja teised Balti riigid võivad olla järgmised sihtmärgid, kui Lääs ei astu otsustavaid samme Ukraina ja Euroopa julgeoleku tagamiseks. Kui NATO ei suuda näidata oma tugevust, võib see anda Putinile võimaluse testida alliansi reageerimisvõimet.

Euroopa ja Eesti jaoks on kriitilise tähtsusega rakendada järgmisi meetmeid:

• NATO kohaloleku tugevdamine Balti regioonis – alaliste liitlasvägede paigutamine Eestisse, Lätti ja Leetu koos täiendava õhutõrje- ja rannakaitsesüsteemide rajamisega.

• Euroopa kaitsekoostöö süvendamine – Euroopa Liidu riigid peaksid suurendama oma iseseisvat kaitsevõimekust ja süvendama koostööd NATO sees, et vähendada sõltuvust USA poliitilistest muutustest.

• Majandussanktsioonide karmistamine Venemaa vastu – energiasektori ja kõrgtehnoloogiaekspordi piirangud peavad olema tõhusamad, et takistada Venemaa sõjalist moderniseerimist ja rahastamisvõimalusi.

• Ukraina pikaajaline toetus – relvade, luureinfo ja rahalise abi jätkumine, et Ukraina suudaks Venemaa agressiooni tõrjuda ning toimida NATO ja Euroopa kaitseliinina.

• Küberkaitse tugevdamine – Eesti ja teiste NATO riikide digitaalne taristu vajab kõrgendatud kaitset Venemaa küberrünnakute vastu, et ennetada strateegilisi halvatusi kriitilistes sektorites.

Kui need sammud rakendatakse kiiresti ja tõhusalt, saab Euroopa ja NATO tagada regiooni stabiilsuse ning vältida potentsiaalseid konflikte, mis ohustaksid Eesti ja teiste Balti riikide suveräänsust.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Eesti ja teised Balti riigid võivad olla järgmised sihtmärgid, kui Lääs ei astu otsustavaid samme Ukraina ja Euroopa julgeoleku tagamiseks. Kui NATO ei suuda näidata oma tugevust, võib see anda Putinile võimaluse testida alliansi reageerimisvõimet. Seega on Euroopa ja Eesti jaoks kriitilise tähtsusega leida lahendused, mis tagaksid regiooni julgeoleku ning ennetaksid tulevasi konflikte.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
nemo16 Mar 2025 03:35
olen ullikesele-lollikesele ammu seletanud, et üldteada asjaoludele ei viidata; näe vaeva, loe ja õpi; I Vabariigi aegsed välispoliitika orientatsioonid on kirjas igas põhjalikus ja ausameelses ülevaates.
Mis puutub valitsuste sagedastesse vahetusse I Vabariigis, siis ju ka see pole mingi saladus ja tulenes 1920nda aasta põhiseaduse ülimalt parlamendikesksest ülesehitusest. Nii et viga oli seal ja mees, keda ullike-lollike siin järjekindlalt manab seda just parandada püüdiski (ja parandaski). Valitsuse vahetusega aga ei pea tingimata kaasnema välispoliitilise orientatsiooni muutus. Selle kohta on palju näiteid, ka kaasaegsete riikide näol. Eestis toimis esialgu Vabadussõjaaegne usk, kui nende eskaader Tallinna reidil seisis, Inglismaa huvist selle väikese riigi vastu, mis oli muidugi ekslik. Eskaadrit polnud siia üldsegi mitte selleks saadetud, et Eesti iseseisvumist toetada.

Tsitaadi ihalejale võiks siis tema kuumal soovil tuua seekord näite viitega lausa tema suuriidolile Magnus Ilmjärvele endale, kes Pekka Erelti järgi on muidugi hoopiski Venemaa mõjuagent („Eksperssi“ ei loe vä!, ja mis agente sa siin tsiteerid, tola?).

„Magnus Ilmjärv jagab Hyytia arvamust selles, et juba 1935 kaldus Eesti välispoliitika ja kaitsepoliitika Saksa suunas. Majanduspoliitikas oli see toimunud veelgi varem.“ In: Martti Turtola. President Konstantin Päts.

Arvestades ullikese-lollikese profaansust peab muidugi täiendavalt selgitama, mis siis juhtunud oli. Aga see, et 1935 sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa laevastikukokkuleppe. Leppe tähendust on ullike-lollike ehk võimeline iseseisvalt mõikama?
ago5515 Mar 2025 23:42
..."..Eesti orientatsioon oli aegamööda pööranud..."...
Milline veider sõnade kombinatsioon!
Ei olnud seda "orientatsiooni" tollal, ei ole ka praegu, sest ei ole stabiilse iseloomuga isikuid, kes seda kannaks, hoiaks. Kasvõi meie "roheline, keskkonda säästev orientatsioon" või "seksuaalne orientatsioon" kaasa arvatud.
Mingist "orientatsioonist" rääkida tollase kambakraatia oludes on liiast, oli ainult üks orientatsioon - oma tasku ja oma kuritegude kinni mätsimine.Ei olnud raske läbi viia, sest nelja aasta joksul oli 17 (seitseteist!) valitsust. Siiani olen andnud viiteid ka autoritele. Ootaksin sama vastu lahmijatelt. Ning isiklikuks ei tasuks samuti mitte minna oma põhjendamata haiglajuttudega, meenutab NLKP peasekretäri aastapäeva kõnet (needused "meerika impearilistide" aadressil).
nemo15 Mar 2025 14:25
Ullikesel ei ole ju teada, kellelt neid relvi oleks ostetud. Eesti orientatsioon oli aegamööda pööranud Inglise omalt Saksamaa poole ja paraja tõenäosusega olnuks need siis Saksa relvad. Ning eeldus et Saksa relvad on Saksa omadest halvemad, no kuule!
On ka teine faktiviga. Sakslased, olnud küll hirmsa kiirusega jõudnud Daugavani jäid seejärel Eestis toppama, rinne Märjamaa lähistel seisis ligi kuu aega, samuti Tallinna all paar nädalat. Millisest 100 m sprindirekordist rumaluke vestab?
Maksimaalne, mida Eesti teha saanuks, olnuks saata üks pataljon venelaste piiri ületanud lisavägede vastu surma, sümboolselt, ajaloo jaoks, et näete, me ikkagi võitlesime. Talvesõja taoliseks vastuhakuks Eesti võimeline polnud. Soome mass on lihtsalt ca 10 korda suurem.
Kaikameeste vangistamist tervitas parlament aplausiga. Pretensioonid tekkisid hiljem, sellelt pinnalt, et rahvaesinduse roll tuleks kiiremini taastada. Mida K. Päts kriitikat arvesse võttes ka tegi. Eesti suurmehe manamine, jah, kindlasti tervendab see mõnel inimesel närve. Olles nagu isikliku teraapia vorm.

Loe kõiki kommentaare (12)

Lisa kommentaar:

 

Ära postita roppusi, ärireklaami, autorikaitse alla kuuluvaid materjale või teksti mis halvustab põhjendamatult teisi isikuid. EWR jätab endale õiguse kustutada mistahes kommentaari. Kommentaarid esindavad kirjutaja isiklikke seisukohti.
Eestlased USAs
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Mar 20 2025 - Toronto
Spring Concert for Mother Earth

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam