Vene autokraatne diktaator Vladimir Putin ei alustanud sõda Ukraina vastu mitte ainult selleks, et taastada Vene kommunistliku impeeriumi «hiilgus», nagu ta on lubanud teha, vaid ka selleks, et ära hoida oma surmavaenlase NATO laienemist.
Putin tegi ilmselt vale otsuse. Pärast katastroofilist talve lahinguväljal ilma taktikaliste või strateegiliste võitudeta kannatab Putini legitiimsus isegi Venemaal, isegi nende hulgas, keda ta oma liitlasteks peab.
Putini rünnak Ukrainale päädis ka Soome ja Rootsi NATOga liitumise otsusega. Soome on saavutanud kõikide teiste NATO liikmesriikide heakskiidu ja NATO on nüüd oma piiri Venemaaga kahekordistanud.
Soome kaitse on muutunud NATOga liitumisega murdumatuks ja NATO on muutunud Soome liitumisega võimsamaks. Putin võib oma unistused Ukraina, Balti riikide, Poola ja teiste varem Stalini ikestatud rahvaste uuesti anastamiseks unustada.
Baltimaade kaitsmine
NATO võttis kaua aega, et valmistada realistlik plaan Eesti, Läti ja Leedu kaitsmiseks. Praegugi on põhjust kahelda, kas NATO lepingu viiendat lõiku, mille sisu on «üks kõigi, kõik ühe eest», tõlgitsetakse nii, et USA ja teised NATO liitlased astuks lahingusse Eesti kaitseks. Viies lõik paraku ei täpsusta, kuidas või mis ulatuses on vaja liikmesriiki aidata. NATO planeerijad on aastaid vaielnud, kas ja kuidas kaitsta Balti riike Venemaa rünnaku eest.
Üks valupunkt on olnud võimalus, et kiirrünnak nn Suwałki lõhele, 65-kilomeetrisele ribale okupeeritud Kaliningradi ja Valgevene vahel võiks Balti riigid NATOst efektiivselt eraldada.
Soome liitumine võimaldab NATO-l domineerida ja kontrollida Läänemerd. Helsingi ja Tallinn on küllalt lähedased, et Läänemeri Vene agressioonile sulgeda.
Soome lennuväe baasid ja lennuväljad on tõhus lisa Norra lennubaasidele ja lennuväljadele. Pärast seda, kui Norra, Rootsi ja Soome otsustasid operatiivselt liita oma lennuväed ja Norra ja Soome kasutavad USA Lockheed Martini F-35 lahinglennukeid, pole Putini õhujõududel NATO õhuruumis enam võimalik edu saavutada.
Soome teatas 2021. aasta detsembris, et nad ostavad 64 F-35 USA Lockheed Martini lahinglennukit. Norra valitsus on rahastanud 52 F-35 hanget. Kavas on sellele järgnevad iga-aastased hanked. Praegu on vähemalt 25 nendest lahinguvalmis.
Lockheed Martini F-35 on võimas uue generatsiooni lahinglennuk, millesarnast vaenlastel ei leidu. F-35 on võimeline nägema vaenlast 300 kilomeetri, SU-35 ainult 30 kilomeetri kauguselt. F-35 tehisintellektil põhineval relvastusel on veel suuremad eelised. F-35-d on võimelised lendama tõkendina, mis tagab lähedase õhutoetuse ja vaenlase õhukaitse summutamise või hävitamise.
Soome sõjavalmidus
Teised Lääne-Euroopa sõjaväed jäeti soiku, kui USA oli president Ronald Reagani juhtimisel võitnud külma sõja, aga mitte Soome. Soome jätkas ajateenistust, mis oli välja kujunenud 1939. aasta Stalini Punaarmee rünnaku järel.
Soome rahvusvaheliste suhete instituudi teaduril Minna Ålanderil on õigus kinnitada: «Soome on üks väga väheseid Euroopa riike, kes ei lõpetanud kunagi võimalikuks sõjaks valmistumist.» Ta teatas, et see annab Soomele nüüd sõjaaegse väeosa tugevuseks kuni 280 000 ja kogureserviks 870 000 võitlejat. «Soomel on üks suurimaid suurtükivägesid Euroopas ning ta on investeerinud ja investeerib pidevalt õhukaitsesse,» lisas Ålander.
NATO sõjaväeametnikud tunnustavad Soome kaitsevalmidust ja võimekust. Meil kõigil tasub meenutada Soome talvesõja saavutusi ja vaprust.
Kui Stalin alustas 1939. aastal ligi miljoni mehega rünnakut Soome vastu, kelle kogu elanikkond oli tol ajal umbes kolm ja pool miljonit inimest, arvas ta, et Soome on mõne päevaga tema haardes. Soomlased arvasid teisiti. Sõda muutus punaarmeelaste massiliseks tapatandriks. Stalini tohutult suur Punaarmee tekitas küll Soomele kahjustusi, aga Soomet ta vallutada ei suutnud. Üks ebameeldiv tulemus soomlastele oli matta miljon või kaks – täpset arvu ei tea keegi – punaarmeelase laipa.