Täna hommikul nägin selles jõesopis mille ääres asub mu kodu kahte alligaatorit kiiresti ujumas. Alligaatorid on territoriaalsed ja tavaliselt patrullib see, nii umbes kolme ja poole meetri pikkune, keda ma olen hakanud oma alligaatoriks pidamata, oma territooriumit aeglaselt liikudes ja ükski teine teda ei sega.
Ega ma täpselt tea miks täna kaks alligaatorit nähtavat kiiluvett tekitasid, tavaliselt seda ei juhtu, sest nad oskavad veest sujuvalt läbi libiseda, aga kahtlustan, et sellel on midagi tegemist poegade munadest koorumisega. Munemine toimub harilikul aprillis või mais ja praegu on just aeg mil 20 kuni 50 vastkoorunut esmakordselt päevavalgust näevad. Nende ema kaitseb neid raevukalt kõikide kutsumata külaliste vastu umbes kaks aastat. Kõige rohkem maiustavad alligaatorite munade ja poegadega pesukarud, seejuures muidugi oma eluga riskeerides. Aga ka suuremad alligaatorid söövad hea meelega väiksemaid. Kas munas kasvab isane või emane sõltub täiesti temperatuurist. Kui pesas on sooja rohkem kui 34 kraadi hauduvad välja isased, kui vähem kui 30, siis emased.
Alligaatorid on otsesed sauruste järglased crocodylia seltsist ja alligatoridae sugukonnast. Nad on lähedased sugulased lindudele, mõlemad on ainukesed teadaolevad archosauruste järglased. Krokodillidest saab neid eristada nende laia pea järgi. Krokodillide pead on V-kujulised. Alligaatorid said oma nime aastal 1513 Floridasse jõudnud avastusreisija Juan Ponce de León järglastelt. Hispaania keeles on sisalik el lagarto.
Tänapäeval on alligaatoreid ainult kahte liiki – Ameerika alligator mississippiensis and Hiina alligator sinensis. Ameerikas on suuremad nii umbes nelja ja poole meetrised. Kõige pikem, 5 meetrit 84 sentimeetrit, leiti Louisiana osariigis mõned aastad tagasi. Sinesis sort on tavaliselt vähem kui kahemeetrine.
Nad söövad peamiselt kalu, linde ja kilpkonnasid kelle kilbid pole veel küllalt kõvaks kasvanud ja muidugi ka suuri loomi, kui näkkab. Kui nad on lõugadesse haaranud midagi mis on liiga suur kohe neelamiseks, püüavad nad oma saaki uputada vees tiirlemisega, nn surma rulliga. Inimesi nad tavaliselt ei jahi. Kuival maal koguni kardavad. Kui ma üritasin aasta tagasi lähedale hiilida ühele umbes 4 meetri pikkusele, kes tuli suurveega mu akna alla murule peesitama, sulpsatas ta kohe jõkke kui mind nägi. Viimase 50 aasta jooksul on Floridas siiski 23 inimest alligaatorite lõugade vahel oma elu kaotanud. Auto õnnetuste tagajärjel, muide, sureb Floridas aasta jooksul umbes 400. Alligaatorid näivad küll olevat aeglased, aga nad võivad veest päris kõrgele söösta, et kaldalt loomi püüda ja umbes 10 meetrit suudavad nad kiiremini liikuda kui inimesed.
Kui nad oma lõuad laiali ajavad on see muljetavaldav vaatepilt. Neil on umbes 80 tugevat, ilusat hammast. Kui need kuluvad, kasvavad uued asemele. Elu jooksul võib üks eakaks saanud alligaator ära kulutada umbes 3000 hammast. Nad võivad elada sama vanaks kui inimesed ja arvatavasti elakski, kui poleks inimesi. Seda suurt toredat looma, kes mu murul peesitas, pole ma enam aasta aega näinud. Tõenäoliselt on tehtud ta nahast palju kingi ja naiste käekotte. Alligaatori liha on üsna maitsev. Sain seda proovida USA sõjaväe Rangeri koolis, kus õpetatakse muuhulgas ka džunglis ellujäämist. Meile pakuti üks söömaaeg kus kõik toit oli leitud söögipaigast 100 meetri raadiuses.
Florida on igal juhul oma alligaatorite üle uhke. Alligaator on ametlik osariigi reptiil ja Florida Ülikooli maskott.
