JÜRI TOOMEPUU: Trump jätkab juba alustatud tööd, aga seekord rapub maailm kaasa (1)
Eestlased USAs | 01 Mar 2025  | Jüri ToomepuuEWR
USA president Donald Trump. Foto: CARL COURT
Trumpi uus ametiaeg tähendas lääneliku liberaalse korra edasist lagunemist ning NATO roll ja Euroopa enda kaitsevõimekus on küsitavuse all, kirjutab Jüri Toomepuu Postimehes.

Ajakiri Foreign Affairs (Välisasjad) 2025. aasta märtsi/aprilli väljaanne avaldas Wilsoni Keskuse Kennani instituudi direktor Michael Kimmage'i pikema artikli: «Maailm, mida Trump tahab – Ameerika võim natsionalismi uuel ajastul». Kimmage järeldab, et maailmakord on muutumas.

Seda uut korda kujundavad uue sajandi tõusvad juhid, eelkõige Ameerika presidendi Donald Trumpi poliitiline maailmavaade. Natsionalismi tõus, geopoliitiliste struktuuride lagunemine ning suurriikide uued strateegilised suunad määravad maailma, milles me elame, väidab Kimmage.

Natsionalismi uus tulemine

Pärast külma sõja järgset globalismi on maailm tagasi nihkumas rahvusliku enesemääramise ja suveräänsuse suunas. Seda muutust kehastavad niihästi autokraatlikud diktaatorid, nagu Vladimir Putin ja Xi Jinping, kui ka India Narendra Modi ja Türgi Tayyip Erdogan.

Kui Donald Trump võitis 2016. aasta presidendivalimised, sai selgeks, et ka Ameerika on selle laine osa. Tema «America First» (Ameerika kõigepealt) poliitika vastandus varasemale liberaalsele rahvusvahelisele korrale ning väljendas selget skeptitsismi ülemaailmsete organisatsioonide ja liitude suhtes.

Ta uus ametiaeg tähendas lääneliku liberaalse korra edasist lagunemist. Tema nägemus maailmakorrast on tõrjuv multilateraalsete struktuuride suhtes, soodustades selle asemel kahepoolseid suhteid ja personaalseid liidritevahelisi kontakte.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Trumpi juhtimisel on USA osa globaliseerunud geopoliitikast, kuid uueks normiks on saanud võimu tasakaalustamine riiklikul tasandil, mitte ülemaailmne koostöö. Selles kontekstis on Hiina tõus, Venemaa agressioon ning Euroopa Liidu vähenev mõju peamised jõud, mis kujundavad rahvusvahelisi suhteid.

Putini sõda Ukraina vastu, Hiina territoriaalsed nõudmised Taiwanile ja India geopoliitiline tasakaalustamine on näited sellest, kuidas uus maailmakord vormub. Näib, et Trumpi seisukohalt on Ameerika eesmärgiks kohanemine selle muutusega, mitte selle takistamine.

Rahvusvaheline diplomaatia ja sõjalised konfliktid

Kuigi Trump on näidanud vähem huvi globaalsete kriiside lahendamise vastu kui varasemad valitsused, võib tema juhitud USA osutuda oluliseks rahvusvaheliste konfliktide lahendajaks, näiteks Ukraina ja Venemaa ning Iisraeli ja palestiinlaste puhul, kus ameeriklaste toetus on määrava tähtsusega.

Esimesel ametiajal ei olnud Trump sunnitud lahendama suurt sõjalist konflikti, aga 2025. aastaks on maailm juba palju keerulisem ja rahutum. Kas Trumpi vaated ja oskused suudavad rahvusvahelist tasakaalu hoida, on veel vara öelda.

USA ja Euroopa suhted on Trumpi juhtimisel põhjalikult muutunud. Kui varem oli Euroopa harjunud USA juhitud rahvusvahelise korraga, siis nüüd on see suhe muutunud pragmaatilisemaks ja kohati ka vastastikku skeptilisemaks.

NATO roll ja Euroopa enda kaitsevõimekus on küsitavuse all, kuna Trump on mitmel korral kahtluse alla seadnud USA pühendumuse kollektiivkaitsele.

Kas Trump juhatab sisse uue maailmakorra?

Donald Trumpi teine ametiaeg määrab oluliselt, millises suunas maailmakord edasi liigub. Kui esimesel ametiajal oli tema roll pigem status quo lammutaja, siis teisel ametiajal võib ta olla see, kes kehtestab uued normid rahvusvahelises poliitikas. Kas see viib stabiilsuse vähenemiseni või uue maailmakorra loomiseni, näitab tulevik.

Eestlased peavad aru saama, et naiivne lootus NATO «üks kõigi eest, kõik ühe eest» lõigu turvakilbile pole kunagi kohustanud ühtegi NATO liitlast kaitsma Eestit meie põlise vaenlase vastu. See ainult lubab tulla appi, kui liitlane seda soovib. Pole kunagi olnud tõenäoline, et ükski liitlane oleks olnud nõus ohverdama oma sõdureid või riskeerima tuumasõda Narva kaitseks.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Eesti peaks ühinema Läti ja Leeduga ja kui võimalik, ka Soomega ühiseks julgeolekutsooniks, millel on ühised relvastuse soetamise plaanid, integreeritud relvajõud ja leping, mis mitte ainult ei luba, vaid kohustab liitlasi üksteist kaitsma. Selline leping võiks panna Putini uskuma, et Balti riikide taasanastamine pole otstarbekas.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
nemo01 Mar 2025 17:05
GRAND CHESSBOARD pole kunagi staatiline, vigurite konfiguratsioon sellel muutub ning Ukrainast saab kasutu last
”Näiteks praegu, 1984. aastal (kui ikka oli 1984. aasta), sõdis Okeaania Euraasiaga ja oli liidus Ida-Aasiaga. … Käesoleva hetke vaenlane kehastas alati absoluutset kurjust, ja sellest järeldus, et temaga ei saanud olla mingeid kokkuleppeid ei minevikus ega tulevikus.”
… … …
”Partei ütles, et Okeaania pole iial Euraasiaga liidus olnud. Tema, Winston Smith, teadis, et Okeaania oli Euraasiaga liidus olnud alles neli aastat tagasi.”

Geniaalne mees see Orwell! Okeaania (USA) ju sõdibki (veel) Euraasiaga (Venemaaga), aga minevikus olid nad liitlased. Ning läbikukkunud koomik, tabamata mängu, lõugab täpselt samasuguses vihas oma vaenlase peale nagu Orwell kujutanud, kirjutades isegi seadusse, et Putiniga tema ei rüügi, ei nüüd ega tulevikus. Kuid vigurite konfiguratsiooni suurel malelaual muudetakse! Euraasiast saab jälle Okeaania koostööpartner, takistamaks Hiina (Orwellil Ida-Aasia) teed hegemooniale. Vana Joe pärandatud Ukraina sõda on sel teel nüüd vaid kasutu ballast, millest vabanetakse. Kõva peaga koomik aga ei saa millestki aru, esitades külalisena lugupeetavatele KaKa väärilist kohatut laulukest ja visatakse Valgest Majast välja.

Ei midagi isiklikku sõbrad. Ameerika huvides on nüüd teistsugune vigurite konfiguratsioon. Saagem sellest siis aru!

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased USAs
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam