Donald Trump, Ameerika Ühendriikide äsja ametisse astunud president, on praegu kahtlemata maailma üks tähelepanuväärsemaid ja mõjuvõimsamaid inimesi. Ta on mees, kelle mõju ei piirdu Ameerika Ühendriikide ja maailmaga – see ulatub laineharjadena ka Eestini.

Eestile ja eestlastele teeb muidugi kõige enam muret Vene autokraatse diktaatori Vladimir Putini vallutussõda Ukrainas. Kui ta peaks sõja võitma, võib arvata, et ta selgelt väljendatud soov taastada Stalini impeeriumi „hiilgus“ seab otseselt ohtu niihästi Eesti kui ka teised varem Stalini poolt ikestatud rahvad. On seetõttu põhjust muretseda, et head suhted, mis Trumpil olid Putiniga ta eelmisel ametiajal, võiks tähenda, et Trumpi „rahu läbi jõu“ filosoofia Putini suhtes ei kehti

Kui Eesti meedia kajastaks Trumpi viimaseid ütlusi Putin ja Ukraina sõja kohta, saaksime aru, et muretsemiseks pole põhjust. Niipea kui Trump 20. jaanuaril ametisse astus, väitis ta et „Putin hävitab Venemaad“ ja peab alustama läbirääkimisi relvarahu üle. "Ta peab kokkuleppele jõudma,“ ütles Trump, sest... „asjad ei lähe tema jaoks hästi.“

Trump on rääkinud ka Ukrainasse täiendavate relvade saatmisest ning kritiseeris taas Euroopa Liitu, et see ei kuluta Ukraina kaitsele piisavalt. Samuti on ta rääkinud rahu taastamise teemal nii [Ukraina riigipea] Volodõmõr Zelenskõiga kui Xi Jinpingiga.

Kallutatud meedia

Seetõttu on lausa kurb vaadata, kui vaenulikult ja halvustavalt suhtub osa Eesti meediast Trumpi, maalides teda pahatihti pigem karikatuurina, mitte kui maailma ühe võimsaima riigi demokraatlikult valitud juhina ja mõjukate poliitiliste otsuste tegijana.

Mitmed meediaväljaanded on võtnud endale õiguse teha kentsakaid järeldusi, tembeldades Elon Muski käe lehvitamist natsitervituseks. Vihjed, et mees kes oli nõus kulutama 40 miljardit dollarit, et aidata taastada sõnavabadust ja demokraatiat kui ta tegi Twitterist X-i, on nats, on vastutustundetud ja sündsusetud.

Kas meedia peaks olema see, kes otsib ja leiab tonte? Tundub, et kriitilise mõtlemise asemel on valitsema hakanud mingi haiglane jahiinstinkt – otsitakse igal võimalikul moel skandaali, isegi kui selleks tuleb moonutada tegelikkust.

Eesti vajab meediat, mis suudaks näha maailma kõiki värve, mitte ainult must-valget narratiivi, meediat mis oskab teha vahet tõelisuse ja väljamõeldise vahel. Eesti vajab meediat, mis suudab püüda tõde nagu osav kalamees – terava silma ja kindla käega, ilma liigse sogata.

Eesti väärib paremat.

Eestlased USAs

TRENDING