Donald Trump Floridas 6. novembril, 2024. Foto: Brian Snyder / Reuters
Võit oli igal juhul võimas. Võib öelda kõige võimsam tagasitulek poliitika ajaloos. Bideni-Harrise valitsus ja nende jooksuvees toimiv vasempoolne ajakirjandus üritas Trumpi mitte ainult järjekindlalt alatult halvustada, sõimates Trumpi ja ta toetajaid fašistideks ja prügiks, Trumpi koguni Hitleriks, nad süüdistasid teda ka arvukates väljamõeldud „kuritegudes“ ja üritasid teda vangistada. Sellele lisaks ka kaks atentaadikatset – üks peaaegu õnnestus.
Trumpi löömise nimel ei tegutsenud mitte ainult Harris ja demokraadid, seda soovis ka süvariik – demokraatidest koosnev riigiametnike parmas, kes elavad enamasti Washingtoni lähistel.
Seda soovisid muidugi ka kõik diktaatorid kelle peamine huvi on, et Ameerika muutuks järgmise nelja aasta jooksul veelgi nõrgemaks. Ka mõned NATO liikmeid, kes kardavad, et Trump nõuab jälle, nagu varem, et NATO liikmesriigid hakkaksid oma lepingus ette nähtud kohustusi täitma, soovisid demokraatide võitu.
Prestiižikas vasakpoolne ajakiri The Economist halvustas Trumpi järjekindlalt oma uudiste artiklites, aga nad olid vähemalt nii ausad, et nad loobusid nädal enne valimisi oma erapooletuse teesklusest ja kuulutasid endid ametlikult Harrise toetajaks. Päev enne valimisi teatas ajakiri, et nende ennustusmudel, ilmselt kallutatud, näitab, et Harris võidab.
Millegipärast pidas ka vasaku kallutusega Eesti Rahvusringhääling vajalikuks avaldada nädal enne valimisi artikli pealkirjaga: „Kamala Harris – järgmine Ameerika president.“ Oleks tahtnud loota, et Eesti riiklik häälekandja jääb Ameerika valimistes erapooletuks.
Õnnitlen Trumpi, iseennast ja neid ameeriklasi ja maailma rahvaid, kes hindavad vabadust, demokraatiat ja õiglust!
