Bideni administratsiooni Ukraina toetuse strateegia tekitas pettumust, Trumpi strateegia seevastu tekitab lootusi, kirjutab Jüri Toomepuu Eesti Päevalehes.

Alates Ukraina konflikti algusest 2022. aastal on rahvusvaheline tähelepanu keskendunud sellele, kuidas Ameerika Ühendriigid saaksid oma rolli mängida sõja lõpetamisel.

President Joe Bideni administratsioon suutis alguses edukalt peatada Venemaa kiire ülekaalu saavutamise, kuid hilisem „tilgutamisstrateegia“ militaarabi osas viis Ukraina keerulisse olukorda. Donald Trumpi tagasitulek presidendiametisse on tekitanud uusi lootusi sõja lõpule viimiseks.

Ukraina olukord
Ukraina positsioon lahinguväljal on viimaste kuude jooksul muutunud üha keerulisemaks. Venemaa väed on saavutanud taktikalist ülekaalu 1000 kilomeetri pikkusel rindel.

Märkimisväärsed Ukraina kaotused, sealhulgas kriitilised tööstusrajatised, nagu Krasi suur kaevanduskompleks, on süvendanud kriisi. Ukraina rahva moraal püsib küll kõrge, kuid ühiskonnas levib arusaam, et pikaajaline konflikt võib olla jätkusuutmatu.

Mitmed uuringud näitavad, et märkimisväärne osa ukrainlastest oleks valmis loovutama osa territooriumist rahu nimel, kui sellega kaasneksid julgeoleku- ja majandusgarantiid.

Putin nõrgeneb
Riigisisesed pinged ja hirmud, mis on Venemaal tõusmas, nõrgendavad Putini võimu. Äärmuslikes sõda toetavates ringkondades valitseb kartus, et Trump võib sundida neid tegema neile ebameeldivaid järeleandmisi, mis nende arvates „reedavad“ sõjalised tulemused, mida nad ikka veel heaks tunnustavad. Sõjavastastes rühmitustes, isegi tugeva kontrolli all olevas Vene ajakirjanduses, ilmneb üha enam hirme ja süüdistusi Venemaa sõjapidamise juhtimise osas.

Trumpi väljaütlemised Venemaa majanduse nõrkuse ja sõja kahjulike mõjude kohta on tõstnud teadlikkust sellest, kui haavatav Venemaa tegelikult on. Sellest, et Venemaa majanduslik olukord on halvenemas, saavad üldiselt venelased aru ja see suurendab survet Putinile, mis aitab muuta Trumpi „buldoosertaktika“ mõjukamaks.

Ajutine vaherahu või positiivne rahuleping
Vaherahu tõenäoliselt püsiva rahuni ei vii. Eelmised vaherahukokkulepped, nagu Minski lepped 2014. ja 2015. aastal, andsid Venemaale aega oma vägede tugevdamiseks ja järgneva sissetungi ettevalmistamiseks. Ameerika Ühendriikide uue välisministri Marco Rubio sõnul tuleb vältida olukorda, kus konflikt lõpeb vaid selleks, et sõda kahe-kolme aasta pärast uuesti algaks.

Juhul kui Ukraina on sunnitud sõlmima ebasoodsa rahulepingu, saavutaks Putin poliitilise ja sõjalise võidu ning Ukraina suveräänsus ja majanduslik elujõulisus kannataksid.

Optimistlikum stsenaarium hõlmab püsiva rahulepingu sõlmimist, mis tagaks Ukraina majanduse ja julgeoleku. See võiks siiski tähendada territoriaalseid järeleandmisi, tõenäoliselt alade loovutamist, mis kaotati 2014. ja 2022. aasta konfliktides. See oleks valus kompromiss, aga küsitlused näitavad, et praeguses olukorras rahuldaks see enamikku ukrainlastest.

President Trumpi mõju
Donald Trumpi presidendiks saamine on andnud lootusi, et tema „kiire rahu“ strateegia ning „rahu jõu abil“ filosoofia võiks konflikti lõpetada. Vladimir Putin on nimetanud Trumpi pragmaatiliseks ja targaks, viidates, nagu on öelnud Trump, et sõda oleks võinud jääda puhkemata, kui Trump oleks 2020. aasta valimised võitnud.

Putini sõnad on mõeldud tõenäoliselt Trumpi meelitamiseks ja talle soodsa läbirääkimisruumi loomiseks. Näib aga, et Putin saab ka aru, et Trumpi majanduslike sanktsioonide ähvardust peab tõsiselt võtma.

Kui Colombia keeldus tagasi võtmast sealseid kurjategijaid, kes olid Bideni ametiajal ebaseaduslikult piiri ületanud, lubas president Trump kehtestada 25-protsendilise tollimaksu selle riikide kaupadele. See tõuseks 50 protsendile, kui nädal hiljem tagasivõtmise keeld ikka veel kehtib.

Samuti lubas ta tühistada kõik Colombia valitsusametnike ja „nende liitlaste“ USAsse sissesõidu viisad ning kehtestada tõhustatud tollikontroll Colombiast pärit reisijatele ja kaupadele.

Enne Trumpi 22. jaanuari teadet ütles Colombia president Gustavo Petro: „Teie blokaad ei hirmuta mind“, ja lubas, et ta vastab tõstetud tollidele omapoolse 50-protsendilise tariifiga.

Kolm päeva hiljem oli tagasipöördumiskeeld tühistatud, president Petro tervitas oma kohale jõudvaid kaasmaalasi ja väitis millegipärast ka, et need polegi kurjategijad.

Rahvusvaheline kogukond ja Ukraina toetamine
Euroopa Liidu ja NATO roll on olnud Ukraina kriisis võtmetähtsusega. Euroopa riigid on pakkunud ulatuslikku majanduslikku ja sõjalist abi, kuid ka siin on ilmnenud erimeelsusi.

Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola on lähenenud olukorrale erinevalt, mis on takistanud ühtse strateegia kujundamist. NATO tugevdatud kohalolek Ida-Euroopas on olnud oluline, kuid samas on see suurendanud pingeid Venemaaga.

Järeldused
Ukraina sõja tulemus sõltub suuresti rahvusvahelisest toetusest, eriti Donald Trumpi „rahu jõu abil“ poliitikast. Bideni administratsiooni Ukraina toetuse strateegia tekitas pettumust, Trumpi strateegia seevastu tekitab lootusi.

Lõpuks määrab sõja tulemuse see, millises mõjusfääris Ukraina asub - kas lääne või Venemaa. Konflikti lõpptulemus kujuneb alles siis, kui saavutatakse kas püsiv rahuleping või tehakse strateegiline otsus Ukraina toetuse osas.

Eestlased USAs

TRENDING