Frontline Times Radio tegi 5. märtsil intervjuu finantseksperti Bill Browderiga. Browder on Hermitage Capital Managementi asutaja ja tegevjuht ning ta oli suurim välisinvestor Venemaal, enne kui ta pärast korruptsiooni paljastamist 2005. aastal riigist välja saadeti.
Trump ja Zelenskõi
Browder nendib, et viimastel nädalatel on Trumpi muutunud Ukraina suhtes äärmiselt vaenulikuks ja peatanud sõjalise abi Ukrainale. Browderi hinnangul ei ole tegemist täpselt kalkuleeritud strateegiaga, vaid pigem isiklike emotsioonidega. Ta arvab, et Trumpil on vimm Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vastu, mis ulatub tagasi 2019. aastasse, kui Trump pürgis Ukraina sõjalise abi peatamise kaudu mõjutama Joe Bideni poja Hunter Bideni uurimist.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Browderi sõnul võiks Trumpi Venemaa-meelsuse taga olla mitmeid võimalikke põhjuseid, sealhulgas rahalised sidemed, kuid ka lihtsalt tema imetlus autoritaarsete juhtide vastu. Trumpil on kalduvus pidada Venemaad suurvõimuks, võrreldes Ukrainaga, mida ta võib näha tähtsusetu riigina.Trump ja Putin
Trump on väljendanud soojade suhete soovi Vladimir Putiniga, kaitsnud teda ajakirjanike süüdistuste vastu ja sekkunud Venemaa seotuse uurimisse USA valimistesse.
Näib, et Trumpi Ukraina-vastasus pole juhuslik, see tuleneb varem kujunenud poliitilistest ja isiklikest hoiakutest.
Trumpi-Ukraina mineraalide tehing
USA ja Ukraina vahelise mineraalide leppe kohta on kaks vastandlikku arvamust. Ühelt poolt võib seda näha kui Ukraina ressursside rüüstamist kriisiolukorra, aga teisalt kui Ukraina kaitset Ameerika firmade kohaloleku näol.
On ka võimalik, et see pole muud kui rohkem poliitiline etendus, mis ei anna tegelikku majanduslikku kasu.
Putini neutraliseerimine Ameerika abita
Euroopa Liit peab leidma alternatiivi USA abile. Suurbritannia, Saksamaa ja teised riigid võivad panna selle koorma maksumaksjate õlule, aga nad võivad ka konfiskeerida 300 miljardit dollarit Venemaa valitsuse ja oligarhide varasid, mis on praegu läänes külmutatud.
See saadaks Putinile sõnumi, et ta ei saa neid summasid kasutada oma rünnaku röhatamiseks ja Ukraina säilitaks oma võime vastupanuks.
Euroopal on vaja valmistada halvimaks, lootes, et oht kõrvaldatakse kui Putini kõdunev sõjamasin kokku variseb. Igal juhul peab Euroopa lõpuks võtma vastutuse omaenda julgeoleku eest. Rahastamine ei ole seejuures peamine probleem – Euroopa on 27 triljoni euro suurune majandusjõud.
Saksa kantsler Friedrich Merz on juba viidanud vajadusele investeerida 800 miljardit eurot kaitsesse. See on ilmselt hädavajalik. Suurenenud kulutused võivad, paradoksaalselt, anda Saksamaa majandusele uut hoogu.
Euroopa sõltuvus USA kaitsetehnoloogiast
Suurimaks probleemiks ei ole rahastamine, vaid tehnoloogiline sõltuvus USA-st. Euroopa on aastakümneid ehitanud oma kaitsevõimet toetudes USA tehnoloogiale, näiteks satelliidisüsteemid ja kaugemaa raketid, mis on tugevalt seotud Ameerika tööstusega. Selle sõltuvuse vähendamine on pikk ja keeruline protsess, kuid hädavajalik Euroopa iseseisvuse tagamiseks.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Üks lahendus võiks olla USA-ga pikaajalise kaitselepingute sõlmimine. Trump, kellele meeldib suurte tehingute sõlmimine, võiks olla avatud ideele, et Euroopa ostab järgmise kümne aasta jooksul 500–1000 miljardit dollarit USA kaitsetööstuse toodangut. See annaks Euroopale ajutise lahenduse, samal ajal kui ta arendaks oma kaitsetööstust.Türgi roll Euroopa ja Ukraina julgeolekus
Üheks oluliseks strateegiliseks partneriks võiks saada Türgi, kelle sõjaline ja tööstuslik võimekus on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Türgi on arendanud tipptasemel droonitehnoloogiat ja investeerinud Euroopa kaitsetööstusse, mis näitab nende valmisolekut teha koostööd. Lisaks omab Türgi 800 000-pealist sõjaväge, mis võiks mängida võtmerolli Ukraina rahuvalvemissioonis.
Kuigi Türgi liitumine Euroopa Liiduga ei ole praegu tõenäoline, on võimalik tugevdada majanduslikke ja sõjalisi sidemeid. Türgi ja EL võiksid töötada välja uue tolliliidu, mis aitaks süvendada koostööd ja tagada paremad julgeolekugarantiid.
Tuumarelvade roll Euroopa julgeolekus
Tuumarelvad on jätkuvalt Euroopa julgeoleku üks alustalasid. Prantsusmaa ja Ühendkuningriik omavad Euroopa ainsaid tuumajõude ning on väljendanud valmisolekut laiendada oma tuumakaitset teistele Euroopa riikidele.
Samas sõltuvad ka need riigid tugevalt USA tehnoloogiast, näiteks Tomahawk raketid ja muud strateegilised relvad. Tulevikus peab Euroopa leidma viise, kuidas seda sõltuvust vähendada ja arendada iseseisvat tuumakaitsevõimekust.
Järeldused
USA tegevus Ukraina suhtes äärmiselt murettekitav, kuid Euroopa saab ja peab sellele reageerima. Kõige tähtsam oleks konfiskeerida külmetatud Venemaa varad ja anda need Ukraina kaitseks.
Kindlasti peavad Euroopa riigid oluliselt suurendama investeeringuid Euroopas julgeoleku tugevdamiseks. Eelkõige on vaja teha selgeks Putinile, et ta soovunelmad Stalini kurjuse impeeriumi „hiilguse“ taastamiseks pole realistlikud.
Kuidas Euroopa ja Ukraina lähikuudel tegutsevad, määrab suuresti, kas Venemaa võtab veelgi suurema riski ja laieneb edasi või kas suudetakse Putin peatada enne, kui olukord muutub katastroofiliseks Ukrainale, Eestile, Lätile ja Leedule ja seejärel kogu Euroopale.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
