Donald Trump vannutatakse presidendi ametisse alles 20. jaanuaril, aga alates eelmise aasta 5. novembrist, mil ta sai võimsa valimisvõidu ja vabariiklased saavutasid kontrolli ka senati ja saadikutekoja üle, on Trumpi mõju olnud USA ja maailma poliitikale märkimisväärne. Trump lubas alustada uut „Ameerika kuldajastut“ – ja ta teeb seda oma harjumuspärase bravuuriga.
Niipea kui ta teatas, et kui Mehhiko ja Kanada oma territooriumilt Ameerikasse ebaseaduslikult sisenejaid ning uimastite eksporti ei peata, kehtestab ta kõikidele Mehhiko ja Kanada kaupadele 25protsendilise tollimaksu, hajus USA piiri poole reisiv immigrantide karavan ja Mehhiko sõjavägi konfiskeeris üle tonni fentanüülitablette, mis oli ajaloo suurim sünteetilise opioidi saak.
Justin Trudeau, Kanada peaminister, pakkis kiiresti kohvrid, et Trumpile Floridasse külla sõita. Kui ta söögilauas kurtis, et sellised tollid hävitaksid Kanada majanduse, vastas Trump naljatades, et kui Kanada majandus saab püsida ainult ebaõiglase kaubanduse najal, võiks Kanada hakata USA osariigiks ja Trudeau võiks hakata peaministri asemel kuberneriks. Näib, et Trumpi naljatus kiirendas Trudeau lahkumise peaministri ametist. 6. jaanuaril teatas Trudeau oma tagasiastumisest.
Rahu jõu abil
Trump on hakanud jõuliselt rakendama oma „rahu jõu abil“ riigikaitse filosoofiat. 7. jaanuaril Mar-a-Lagos toimunud pressikonverentsil teatas ta, et Mehhiko laht on tulevikus Ameerika laht. See on nimi, mis resoneerib, sellel on „kena kõla“ ja see sümboliseerib Ameerika mõjuvõimu, teatas Trump.
Trump ei piirdunud aga ainult nime muutmisega. Pressikonverentsil teatas ta, et tahab osta Gröönimaa, hakata jälle kontrollima Panama kanalit, mainis jälle Kanada liitumist USAga ja heitis kriitilise pilgu nii NATO-le kui ka tuuleenergiale ja tuulikutele.
Gröönimaa: USA uus piir?
Gröönimaa on maailma suurim saar, suures osas kaetud jääkattega, kus elab vaid umbes 60 000 inimest. Gröönimaa on autonoomne territoorium Taani kuningriigis, oma keele, lipu ja poliitiliste institutsioonidega. Raha-, kaitse- ja välisasjad kuuluvad Taani kontrolli alla.
Seal asub USA strateegiline sõjaline rajatis Pituffiki kosmosebaas, varasema nimega Thule õhuväebaas. See annab gröönimaalastele head sissetulekut – baasi hooldusleping kohaliku ühisettevõttega Inuksuk A/S on väärt umbes 4 miljardit dollarit 12aastase perioodi jooksul.
Gröönimaa asukoht USA, Venemaa ja Euroopa vahel muudab selle strateegiliseks nii majanduslikel kui ka riigikaitse põhjustel – eriti kuna merejää sulamine on avanud uusi laevateid läbi Arktika.
Trump tõi oma Mar-a-Lago pressikonverentsil esile Gröönimaa strateegilise tähtsuse – niihästi loodusvarade poolest kui ka geopoliitilised vajadused kindlustada Gröönimaad „vaba maailma kaitsmiseks“, viidates Hiina ja Venemaa ohule.
Taani peaminister Mette Frederiksen reageeris Trumpi pakkumisele resoluutselt: „Gröönimaa ei ole müügiks – mitte nüüd, mitte tulevikus.“ Trump vastas sellele talle omases stiilis: „Kui ma midagi olen õppinud, siis seda, et kõik on müügiks – küsimus on ainult hinnas.“
Kui Gröönimaa elanikud leiaks, et neil oleks soodsam olla pigem USA kui Taani territoorium, nagu on Puerto Rico, Guam, USA Neitsisaared või Ameerika Samoa, ja nad rahvahääletusel nii otsustavad, siis Taani peaministri vastuseis enam oluline ei oleks.
Varem on USA sooritanud kaks kasulikku territooriumi ostu. Aastal 1831 ostis USA Prantsusmaalt 15 miljoni dollari eest umbes 2,100,000 ruutkilomeetri suuruse Louisiana territooriumi. See ulatus Mississippi jõest Kaljumägedeni ja Mehhiko lahest Briti Ameerikasse (nüüdne Kanada).
Aastal 1867 ostis USA Tsaari Venemaalt Alaska 7.2. miljoni dollari eest (aastal 2023 vastab 129.miljonile dollarile).
Panama kanal: Hiina ja USA huvide konflikt
Panama kanalit tahab Trump pigem hõivata kui osta. „Me ehitasime selle kanali! See kuulub meile, ja aeg on see tagasi võtta,“ väitis ta.
Panama kanali ehitamise idee pärineb aastast 1513, kui Hispaania konkistadoor Vasco Núñez de Balboa ületas esmakordselt Panama istmiku ja Euroopa suurriigid märkasid võimalust kaevata kanal Atlandi ja Vaikse ookeani vahel. Prantsuse ettevõtja Ferdinand de Lesseps, kes oli varem saavutanud edu Suessi kanali ehitamisel, juhtis aastal 1880 esialgset katset.
Tollal oli Colombia Panama maakitsuse valdaja. Pärast seda kui Prantsuse kanali ettevõtte kokku varises, muutis USA president Theodore Roosevelt kanali ehitamise rahvuslikuks prioriteediks. Roosevelt toetas Panama revolutsioonilist lahku löömist Columbiast ja allkirjastas lepingu, mis võimaldas projekti alustamise uue Panama valitsusega. Peaaegu sama olulised kui inseneriteaduse edusammud olid ehituse ajal tehtud tervishoiualased edusammud, eriti troopiliste haiguste, nagu kollapalavik ja malaaria, tõrje.
Aastal 1914 oli ehitus ametlikult lõpetatud. Poliitiliselt jäi kanal Ameerika Ühendriikide territooriumiks kuni 1977. aastani, mil president James Carter otsustas alustada läbirääkimisi territoriaalse kontrolli kinkimiseks Panamale. Protsess viidi lõpule 31. detsembril 1999.
Kuigi Panama kanali lepingud ei sisalda sätteid, mis võimaldaksid Ameerikal ühepoolselt taastada kontrolli Panama kanali üle, säilitab USA neutraalsuslepingu kohaselt õiguse kaitsta kanalit, isegi pärast üleandmist, ohu eest mis võib takistada selle toimimist.
Trumpi kriitika keskendus tasudele, mida tema sõnul diskrimineerivalt rakendatakse. „Nad naeravad meie üle, aga me pole enam rumalad,“ ütles Trump, vihjates võimalikule USA sekkumisele, kui kanali neutraalsus peaks olema ohus.
Trumpi sõnul pole Panama kanal praegu turvalistes kätes. „Hiina naerab meie üle! Nad võtavad meie laevadelt topeltmaksu ja näitavad, et nad kontrollivad kanalit. Aga see naer lõpeb varsti,“ lubas Trump.
Trump väitis: „Panama kanal on meie riigi jaoks sama oluline kui süda inimese kehas. Kui vaja, siis me kaitseme seda – ükskõik, mis hinnaga. USA põhiseadus annab sõja kuulutamise õiguse kongressile, kuid presidendid on sageli kasutanud sõjalist jõudu ilma seadusandja otseselt heakskiiduta. Näiteks 1989. aastal korraldas president George H.W. Bush sissetungi Panamasse, et kukutada diktaator Manuel Noriega.
NATO ja liitlased: „Aeg on arveid klaarida“
Trump on korduvalt väitnud, et Euroopa riigid ei tohiks enam nõuda, et Ameerika maksumaksjad tasuvad Euroopa kaitsmise kulud. Ta esitas retoorilise küsimuse: „Miks maksab USA kõige rohkem? NATO liikmesriigid on nagu sõbrad, kes kutsuvad sind õhtusöögile, aga ootavad, et sa ise maksad. See lõbu lõpeb nüüd!“
Trumpi sõnul peaksid NATO riigid panustama vähemalt 5 protsenti oma SKP-st, mitte 2 nagu seni. Võib arvata, et 5 protsenti on ta esialgne tavapärane läbirääkimiste taktika, ja ta tõeline eesmärk on saavutada NATO liitlastelt umbes 3 protsendiline panus.
Kongress alustas Trumpi immigratsioonipoliitika kehtestamist
Sisepoliitiliselt on Trump saavutanud oma esimese võidu seadusandluses. Esindajate koda võttis 7. jaanuaril vastu seaduseelnõu, mis võtaks sihikule kuritegudes süüdistatud ebaseaduslikud immigrandid. See oli avapauk vabariiklastelt Bideni ajal ebaseaduslikult sisenenud immigrantide deporteerimiseks. Seaduse eelnõud toetasid ka paljud demokraadid. Näib, et eelnõu kinnitab ka senat.
Kiire tegutsemine peegeldab seda, kuidas kongressi vabariiklased saavad taaselustada ja vastu võtta piirijulgeolekumeetmeid, mis surid viimasel kongressil demokraatide kontrolli all olevas senatis. Nende hulka kuuluvad seaduseelnõud väljasaatmiste suurendamiseks, varjupaigataotlejate hoidmiseks väljaspool Ameerika Ühendriike ja föderaalse rahastamise äravõtmiseks linnadest, mis piiravad nende koostööd föderaalsete ametitega.
Rahvusvahelised reaktsioonid ja tulevikuvaated
Trumpi jõuline algus on tekitanud ärevust kogu maailmas. Panama ja Taani on tema plaanid selgelt tagasi lükanud. Näib, et Trump on endiselt enesekindel. Ta on öelnud, et võib kasutada majanduslikku survet, et sundida riike oma agendale kapituleeruma.
„Kui maailm arvab, et nad võivad meid edasi ignoreerida, siis nad eksivad. Ameerika on tagasi, ja seekord suurem kui kunagi varem!“ Mingi võimalus oma Gröönimaa ja Panama kanali plaanide täideviimiseks tal võib olla ja näib, et ta pole isegi kaotanud lootust, et Kanada USAga ühineks.
„Kanada ja Ameerika Ühendriigid, see oleks tõesti midagi. Me vabaneks kunstlikult tõmmatud piirist, ja see oleks ka riikliku julgeoleku jaoks palju parem,“ ütles Trump.
Kanada ametist lahkuv peaminister Justin Trudeau vastas Trumpi ideele teha Kanadast USA osariik, et Kanada saaks USA osaks selleks pole isegi niipalju võimalust kui „põrgus oleks lumepallil.“
Aeg annab arutust
Aastal 2007 avaldas Trump raamatu pealkirjaga „Think Big“ – mõtle suurelt. Ta selgitas et suurte asjade saavutamiseks peab heietama suuri mõtteid. Kinnisvara arendajana ja ehitajana oli ta üliedukas suurte projektide lõpule viimisel. Isalt saadud miljonidollarilise seemneraha kasvatas ta paljudeks miljarditeks.
Saab näha kas Trumpi tarmukas ja tormakas algus viib maailma uute konfliktideni või sillutab tee uuele Ameerika hiilgusele ja rahvusvaheliste konfliktide lõpetamisele. Üks on kindel – Trumpi presidendiaeg ei jäta kedagi külmaks. Nagu Trump ise ütles: „Ainuke piir on taevas – ja isegi sinna kavatsen ma oma nime kirjutada!“
