President Bideni armetu esinemine 27. juuni debatil vallandas paanika demokraatide parteis ja on avanud ka kommentaatorite tulvavee, mis seab kahtluse alla Bideni võime mitte ainult uuesti kandideerida vaid ka presidendina jätkata.
Isegi vasempoolne Trumpi-vastane ajakirjandus, mis on senini avaldanud ainult kiitvaid artikleid Joe Bidenist ja materdanud Trumpi, on meelt muutmas. Ajakirja New York Magazine Washingtoni korrespondent Olivia Nuzzi avaldas 4. juulil artikli pealkirjaga "Vaikuse vandenõu Joe Bideni kaitsmiseks".
Ta kirjeldas mitmeid juhtumeid, mis viitavad sellele, et president Bideni vaimset allakäiku on koheldud kui "tumedat perekonnasaladust". Ta väidab, et Biden ei mäleta enam isegi oma kauaaegsete sõprade nimesid.
Demokraatide seadusandjad, kes tahavad jääda anonüümseks, on teatanud, et Biden on nendega suhtlemisel juba ammu näidanud kognitiivse languse märke.
Mitu Esindajatekoja demokraati on avaldanud ka avalikult arvamust, et Biden peaks oma tagasivalimisest loobuma ja enam kui tosin kongressi liiget ja kuberneri väljendasid avalikult tõsist muret selle üle, et Biden võiks jätkata partei standardikandjana.
Senati luurealase erikomisjoni esimees, prominente senaator Mark Warner, olevat Fox uudiste portaali andmetel valmistamas pöördumist Bidenile, et too ametist tagasi astuks.
Niihästi poliitilised liitlased, meedia arvamusavaldajad ja toimetused nõuavad tema tagasiastumist. Veelgi tähtsam on see mida arvavad need kelle toetus on valimiskampaaniaks oluline -- sügavate taskutega doonorid.
Kõige enam muretsevad saadikutekoja ja senati kandidaadid osariikides kus pole suurt demokraatide enamust. Vilets presidendikandidaat mõjutab ka nende edu novembri valmiistel. See kandub isegi kohalike valimiste tasemele.
Biden ise kinnitab, et ta jätkab kandideerimist ja võidab valimised. Võib arvata, et neid kes sama arvavad, on tänaseks võimalik ühe jala varvastel üles lugeda.
Bideni asendamine uue kandidaadiga, kui ta is ei loobu, on siiski äärmiselt raske.
Eelvalimistel ükski tõsine kandidaat ametis oleva presidendi vastu loomulikult ei kandideerinud. Biden kogus 3,894 delegaati. Need on kohustatud augustis toimuval partei kongressil ta ametlikult kandidaadiks määrama.
Demokraatidel ei jää muud üle kui loota, et Bideni ise saab lõpuks aru, et tal on aeg asenda oma hooldajad Valges Majas koduse hooldusega.
Kamalat on raske ignoreerida
Kui Bidenit suudetakse veenda kandideerimisest loobuma, paneb see demokraadid teise, sama halva või veelgi halvema valiku ette -- määrata kandidaadiks asepresident Kamala Harris, kes on veelgi ebapopulaarsem ja saamatum kui Biden.
2021. aasta märtsis määrati Harris ebaseaduslike sisserändajate katastroofi lahendama. Ta ei suvatsenud isegi minna piirile olukorda hindama. Kui ajakirjanik talt küsis miks mitte, ei osanud ta muud vastata kui "Ma pole ka Euroopas käinud."
Lisaks ta ebakompetentsusele puuduvad tal ka poliitiku anded. Kui ta kandideeris 2020. aasta presidendivalimistel, kukkus ta varakult välja, sest ta poolt hääletas eelvalimistelt napilt 3% valijatest.
Biden valis ta oma asepresidendiks mitte sellepärast, et ta oleks võimeline president olema vaid sellepärast, et mustanahaline naissoost asepresidendi kandidaat aitas tal püüda naiste ja mustanahaliste hääli.
Asepresidendist on partei kongressil pea sama raske lahti saada kui presidendist. Esimese mustanahalise naissoost asepresidendi asendamine teise kandidaadiga tooks kaasa tagasilöögi mustanahalistelt ja naissoost valijatelt, kes on paljude demokraatide arvates nende võidu võti. Raske on kõrvale tõrjuda tõmmunahalist naist parteist, mille keskseks tõekspidamiseks on välja kujunenud inimeste identiteet, mitte nende kompetentsus, ausus, töökus või andekus.
Asepresident on ka ainus, kes suudab pärida demokraatide 240 miljoni dollari suuruse sõjakirve. Harris oleks ainus, kellel on juurdepääs seni presidendi kampaaniaks annetatud rahale. Kui Biden välja langeb, saaks Harris otsustada kuidas raha kulutatakse.
Trumpi võidukäik
Kõik senised küsitlused näitavad, et endise presidendi Donald Trumpi edumaa ükskõik millise demokraatide kandidaadi vastu on ületamatu.
Demokraatide lootus, et nad suudavad Trumpi Bideni justiitsministeeriumi poolt suunatud kohtulike süüdistusega elimineerida on samuti nurjunud. Näib, et enamik valijatest saavad aru, et süüdistused Trumpi vastu on juriidiliselt alusetud. Pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist laekus Trumpile rohkem annetusi kui on kunagi varem laekunud sama aja jooksul ühelegi teisele kandidaadile.
Näib ka, et ta süüdi mõistmine 34s kuriteos mingi raamatupidamise vea pärast New Yorgi demokraatide kantsis, Trumpi vihkava demokraatide kohtuniku poolt, on tulenevalt USA ülemkohtu 29. juuli otsusest põhiseaduse rikkumine ja tühistatakse veel enne valimisi. Karistuse määramise pidi New Yorgi kohtunik edasi lükkama ja Trumpi advokaatidel on nüüd põhjust nõuda ka süüdi mõistva otsuse tühistamist.
On põhjust arvata, et järgmise aasta 20. jaanuaril vannutatakse USA presidendiks Donald Trump.
