Purustused Nusseirat põgenikelaagris Gazas. Foto: Adel Hana
Hamasi rünnakus hukkus mõnisada Iisraeli kodanikku (ametlik arv on 1200 ringis - toim) ja pantvangideks võeti umbes samapalju (ametlik arv üle 250 -toim). Iisraeli vasturünnak on senini tapnud umbes 34 000 tsiviilisikut, peamiselt naisi ja lapsi. Gaza on pommitatud elamiskõlbmatuks. Majandus on lammutatud -- tehased purustatud; väikeettevõtted, põllukultuurid ja kariloomad hävitatud. Tankid on lõhkunud teed ning õhulöögid on lõhkunud elektri- ja veevõrgu.
ÜRO hinnangul on 76 protsenti Gaza koolidest ja haiglatest kahjustatud või hävitatud. Iisraeli väed teevad kõik mis võimalik, et jätta Gaza elanikud ilma toidust, veest, elektrist ja ravimitest. Eesmärk on, nagu mitmed Iisraeli riigimehed on väitnud, Palestiina lõplik hävitamine.
Iisraeli ülivõimas propagandamasin
Proteste ja palestiinlaste toetamist tembeldab Iisraeli propandamasin anti-semitismiks, kuigi palestiinlased on ju samuti semiidid.
Tohutud summad, mida Iisrael on kasutanud USAs lobitööle, on andnud häid tagajärgi. USA on andnud Iisraelile rohkem abi kui ühelegi teisele riigile. Kui arvestada 24. aprillil antud 26 miljardi ja paljude kustutatud laenudega, siis kokku rohkem kui 200 miljardit dollarit. Iisraeli rahvaarv on tõusnud 1,3 miljonist aastal 1950 9,3 miljonini tänaseks. See teeb välja keskeltläbi umbes 40 000 dollarilise kingituse iga Iisraeli kodaniku kohta.
Professorid John Mearsheimer ja Stephen Walt on avaldanud 484 leheküljelise, hästi dokumenteeritud raamatu „The Israeli lobby and US foreign policy“ („Iisraeli lobitöö ja USA välispoliitika“). Nad selgitavad, et seda märkimisväärset materiaalset ja diplomaatilist toetust, mida USA Iisraelile annab, ei saa õigustada ei strateegiliselt ega moraalselt. Nad leidsid, et selle poliitilise mõjutamise tagajärjel välja arenenud poliitika „kahjustab sügavalt nii Ameerika rahvuslikke huve kui ka Iisraeli pikaajalist julgeolekut“.
Palestiinlaste ja araablaste jaoks ei alanud sõda selle aasta 7. oktoobri hommikul Hamasi rünnakuga. Pigem on sõda nende jaoks kestnud alates 1948. aastast, kui juudid röövisid nende maad, majad ja varanduse ja tapsid kümneid tuhandeid nn Nakba (katastroofi) käigus. Rünnakuid alustasid juudi terroristid juba enne seda. Terrorirünnak Briti Palestiina administratiivse peakorterile tappis 91 erinevast rahvusest inimest, sealhulgas araablaseid, britte ja juute.
Pärast Iisraeli asutamist on palestiinlased pidanud kannatama karmi rõhumist. Palestiinlaste Läänekallas on okupeeritud ja seal toimuvad sagedased rünnakud põliselanike vastu. Gaza elanike oma maalt sisse ja väljapääs on Iisraeli karmi kontrolli all. Iisrael ei ole lubanud varem kokku lepitud iseseisvat Palestiina riiki luua.
Palestiinlased ei leia, et Iisrael oleks demokraatlik riik. Pigem on see apartheidiriik, kus võimul on juudi aškenazi suguharu kes on aastasadade jooksul segunenud mõnevõrra sakslastega ja suurelt osalt saksa nimedega. Nad on üliandekad, olles nabinud umbes 20 protsenti kõikidest Nobeli auhindadest. Palestiinlased leiavad, et nad peavad kannatama okupatsiooni ja ebaseaduslikku ning ebainimlikku rõhumist.
Paraku on ühe mehe terrorist teise vabadusvõitleja. Palestiinlaste jaoks on Hamasi liikmed vabadusvõitlejad.
Prestiižikas The Economist ajakiri leiab 23.-29. märtsi väljaande artiklis “Israel alone”, et kui relvarahu läbirääkimised ei õnnestu, võib see “jätta Iisraeli oma 75-aastase eksistentsi süngeimale trajektoorile, mis hõlmab lõputut okupatsiooni kehtestamist, paremäärmuslikku poliitikat ja isolatsiooni.” Artikkel lisab: “See ei määra mitte ainult palestiinlaste saatust, vaid ka seda, kas Iisrael püsib ka järgmise 75 aasta jooksul.”
Protestide mõju USA valimistele
Bideni üldine heakskiidureiting on küsitluse kohaselt registreeritud valijate seas 37%, ja 33% kiidab heaks ta Iisraeli-Palestiina konflikti käsitlemise. Alla 30-aastaste valijate seas on aga ta üldine heakskiidu reiting ainult 26% ja Iisraeli-Palestiina konflikti käsitluse heakskiit 20%.
Kuigi 54% registreeritud valijatest ikka veel toetavad abi andmist Iisraelile, ütlevad 48% küsitletutest, et Iisrael ei rakenda piisavalt ettevaatusabinõusid, et vältida tsiviilohvreid Gazas.
Küsimusele, keda nad Bideni ja endise presidendi Donald Trumpi vahelise Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamisel rohkem usaldavad, ütleb 46% registreeritud valijatest, et Trumpi, 38% Bidenit, 15% pole kindlad. On huvitav, et kõikidest riigi valupunktidest ainult 1% registreeritud valijatest nimetab olukorda Iisraelis kõige olulisemaks. Palju tähtsamad on majanduse või inflatsiooniga seotud mured, Bideni piiri- ja ebaseaduslike sisserändajate katastroof ja ta valitsemisajal kiiresti kasvav kuritegevus.
Kuidas lõpeb sõda?
Kõik sõjad kunagi lõppevad, aga raske on ennustada kuidas lõppeb nüüd juba 76 aastat kestnud Iisraeli-Palestiina sõda. Binyamin Netanyahu eesmärk on ilmselt teha etniline suurpuhastus Gazas ja Jordani läänerannikul ja seega veelgi laiendada Iisraeli. Palestiinlaste, iraanlaste ja teiste moslemite eesmärk on „Jordanist rannani“, seega Iisraeli täielik hävitamine.
On ebatõenäoline, et Netanyahu suudab oma eesmärki sõjaliselt saavutada. Tal on raskusi selleks ka poliitilist toetust leida. Kümned tuhanded on demonstreerinud ka Jeruusalemmas, nõudes Netanyahu tagasiastumist. Küsitlused näitavad, et seda soovib kolmveerand iisraellastes.
On ka ebatõenäoline, et Iisraeli vastased saavutavad oma „Jordanist rannani“ eesmärgi, sest Iisraeli julgeolek on olnud juba 76 aastat rahvusvaheliselt, USA vankumatul eestvedamisel, garanteeritud. Kuigi Iisraeli ükskõiksus tsiviilelanike tapmiste ja kannatuste suhtes on õõnestanud rahvusvahelist, eriti ameeriklaste kaastunnet, on ebatõenäoline, et see nende kaitsekilpi oluliselt muudab.