
USA president Donald Trump, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi 7. detsembril 2024. Foto: SARAH MEYSSONNIER
Trumpi ettearvamatud sammud
Enne valimisi lubas Donald Trump lõpetada Vene-Ukraina sõja vaid 24 tunni jooksul. Sellist lubadust peeti algselt pigem meelelahutuslikuks kui realistlikuks, ning ka tema hilisemad 100-päevased eesmärgid on tekitanud küsimusi.
Eeldada, et rahulepingut saab saavutada nii kiiresti, on suur oletus – eriti arvestades, et konflikt ise põhineb jõustrateegial, mida diktaatorid sageli kasutavad oma rahva tähelepanu hajutamiseks. Putinil võib olla põhust sõda jätkata lihtsalt selleks, et välisvaenlane aitaks tal leevendada rahva rahulolematust.
Trumpi ettearvamatud sammud on põhjustanud Euroopa poliitilises ringis tormilisi reaktsioone ning pannud rahvusvahelised jõud ümber hindama oma strateegilisi prioriteete.
Putini soovunelm ja sellele põhinev strateegia
Vene autokraatse diktaatori Putini eesmärk näib olevat ikka sama, mida ta on korduvalt avalikult kinnitanud - taastada Stalini-aegne Vene impeeriumi „hiilgus“. Seda on tal muidugi võimalik teha ainult oma naabrite taas-anastamise arvel.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Tema avalikud lausumised – näiteks: „Sõda on vaid mäng, kus iga liigutus loeb – ja mängu reegleid saab murda“ – peegeldavad ta KGB agendina omandatud „eesmärk pühendab mistahes abinõu“ kõlblusetuse. Putini strateegia on alati olnud mitmetahuline ja salapärane, peites sügavamad kavatsused valelike sõnade taha, mis tõestavad, et poliitika pole tema jaoks midagi muud kui petmise kunst Zelenski -- kangelane ja diplomaatiline visionaar
Kui Putin alustas oma rünnakut Kiievile oma tohutu tanki armaadaga, pakkusid sõbralikud riigijuhid Ukraina president Volodõmõr Zelenskile helikopterit, et ta saaks põgeneda enne kui vene väed vallutavad Kiievi. Zelenski vastus oli: „Saatke mulle laskemoona.“
President Zelenski on muutunud rahvusvaheliseks sümboliks, kes on suutnud oma rahva ja maailma ühendada demokraatia ning vabaduse eest võitlemisel. Tema kõned kõlavad sageli kui üleskutse ühtsusele ja lootusele.
Zelenski võime pidada dialoogi nii kodu- kui rahvusvahelisel tasandil teeb temast mitte ainult poliitilise juhtfiguuri, vaid ka inspiratsiooni allika uue ajastu kujunemisel. Tema visioon näitab, et ka kõige raskematel aegadel võib tugev ja ühtne juht tuua lootust ning siduda erinevaid rahvusvahelisi jõupingutusi.
Euroopa ja Ameerika -- uus strateegiline maastik
Tänapäeva globaalne strateegia on täis pingeid, kus Euroopa ja Ameerika suhted läbivad põhjalikke muutusi. Euroopa riigid on pidanud leidma tasakaalu traditsiooniliste väärtuste ja uute geopoliitiliste suundumuste vahel.
On selge, et Euroopa ei saa jätkata 80 aastat kestnud sõltuvust Ameerika Ühendriikidest. Euroopa riikide ühine dialoog, koostöö ja valmisolek võtta riske ja eelkõige panustada kulutustele mis on vajalikud euroopa riikide julgeolekuks on need võtmed, mis saavad euroopa riike kaitsta diktaator Putini unelma, Stalini-aegse Venemaa „hiilguse“ taastamise vastu. Euroopa peab muutuma mängijaks kes määrab reegleid.
Uus maailmakord tugineb ka majanduslikele jõududele ja investeeringutele. Sanktsioonid, varade külmutamine ja digitaalne revolutsioon on muutnud rahavoogusid ning loonud aluse uutele koostöövormidele.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kui Putin alustas 2022. aastal rünnakut Ukraina vastu, külmutasid lääneriikide valitsused ligikaudu 300 miljardi dollari väärtuses Venemaa riigivarasid. Sellest summast üle kahe kolmandiku – umbes 210 miljardit dollarit – hoitakse Euroopas. Selle raha suunamine Ukraina kaitseks oleks tõhus vahend Putini agressiooni nurjamiseks.Sotsiaalmeedia ja tehisintellekt on omakorda muutnud poliitika mängu, kus iga avalik väljendus võib kujundada avalikku arvamust ja mõjutada globaalseid otsuseid. Sellest tulenevalt on kriitiline mõtlemine ja valeinfo tõkestamine muutunud sel ajastul ülimalt tähtsaks.
Kultuuriline identiteet ja ühised väärtused
Kultuur ja traditsioonid annavad rahvale tugeva juure ning loovad aluse stabiilsusele ka kõige keerulisematel aegadel. Ühised väärtused loovad sideme, mis ületab kultuurilised ja poliitilised lõhed, aidates meil mõista, kust me tuleme ja kuhu me liigume.
Uus ajastu nõuab julgeid ideid ja loovaid lahendusi. Traditsioonilised diplomaatilised lähenemised peavad sulanduma innovaatiliste mõtteviisidega, et luua alus paremale tulevikule.
Ühine dialoog ja koostöö on võtmed rahu, stabiilsuse ning ühiste väärtuste taastamisel. Euroopa riigid peavad tegutsema, et pühenduda ühiste eesmärkide saavutamisele.
Järeldused ja soovitused
Donald Trumpi ettearvamatud sammud, diktaator Putini Stalini impeeriumi taastamise unelmad ja Volodõmõr Zelenski kangelaslik juhtimine annavad tunnistust sellest, et maailmakord on silmitsi uue ajastu algusega. Uue ajastu poliitika ei tohiks olla ainult võim ja strateegia – see peaks olema ka pühendumus ühiste väärtuste, julgeoleku ja rahu poole.
On selge, et Euroopa ei saa enam toetuda pikaajalisele sõltuvusele oma varasemast NATO eestvedajast.
Eestlased peavad aru saama, et naiivne arusaam NATO „üks kõigi eest, kõik ühe eest“ lõigust pole kunagi kohustanud ühtegi NATO liitlast kaitsma Eestit meie põlise vaenlase vastu. See ainult lubab tulla appi, kui liitlane seda soovib. Pole kunagi olnud tõenäoline, et ükski liitlane oleks olnud nõus ohverdama oma sõdureid või riskeerima tuumasõda Narva kaitseks.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Eesti peaks ühinema Läti ja Leeduga, ja veelgi parem oleks kui ka Soomega, ühiseks julgeolekutsooniks, millel on ühised relvastuse soetamise plaanid, integreeritud relvajõud ja leping, mis mitte ainult ei luba, vaid kohustab liitlasi üksteist kaitsma. Selline leping võiks panna Putini uskuma, et Balti riikide taas-anastamine pole otstarbekas.