Teeneka karjäär-diplomaadi, USA riigisekretäri abi asetäitja välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia büroos, Georg P. Kenti, arvatav määramine suursaadikuks Eestisse tähendab, et USA välisministeerium Eestit enam vähetähtsate riikide hulka ei loe.

Pahatihti määratakse USA suursaadikuks riikidesse mida ei peeta USA välispoliitikale oluliseks mõni mitte-diplomaadist püsti-rikas prominent, tasuks kopsakate annetuste eest valitsevale parteile. Ameerika Ühendriigid on arenenud riikide seas ainulaadsed selle poolest, et peaaegu kolmandikku USA saatkondi, ja enam kui 60 protsenti neist, mis asuvad suuremates arenenud riikides, juhivad sisepoliitilistel kaalutlustel suursaadikuks määratud isikud, kellel puudub diplomaatia kogemus.

Eestisse läkitatud USA esindajad
Eestisse on läkitatud pärast taasiseseisvumist suursaadikuks ainult üks elukutseline diplomaat, Joseph DeThomas, kes töötas Eestis aastast 2001 kuni 2004. Kaks Eestisse saadetud suursaadikut on saanud oma meeldiva tiitli sisepoliitilistel põhjustel ja 24 aasta jooksul pärast taasiseseisvumist pole USA pidanud vajalikuks Eestisse suursaadikut läkitada.

Näib, et USA välisministeerium on kaalunud ohtu, mida kujutab Eestile Putini selgelt väljendatud soov taastada Stalini-aegne vene kommunistliku impeeriumi „hiilgus“ ja otsustanud, et USA diplomaat Eestis, kes on Venemaa ja Putini ekspert, võib aidata ohtu kärpida.

Bideni vead ja head
Eestile, teistele NATO liitlastele ja vabale maailmale on USA allakäik president Joe Bideni kahe võimuaasta jooksul olnud kahjulik. Afganistani fiaskole lisandus USA lõunapiiri avamine kust on sisse voorinud ebaseaduslikult miljoneid kolmanda maailma immigrante ja suurel hulgal kommunistlikus Hiinas toodetud, kümneid tuhandeid tapnud fetanüüli meelemürki. Samuti on teinud halba Trumpi ajastu USA energia sõltumatuse hävitamine, millele järgnes fossiilkütuste puudujääk ja hinnatõus, mis omakorda tekitas majanduslikult laastava inflatsiooni USAs ja Euroopas ja aitas Putinil finantseerida rünnakut Ukrainale.

Meil on aga põhjust Bideni administratsiooni kiita Ukraina Putini-vastase vastupanu toetamise eest. Niihästi Putin kui ka USA luureorganisatsioonid tegid valearvestuse, kui nad arvasid, et Putin suudab Kiievi vallutada mõne päeva jooksul. Ukrainlaste kangelaslik vastupanu on pälvinud USA ja teiste NATO liitlaste toetuse. Kongressi üksmeelsel otsusel, millega Biden on nõustunud, on USA panustanud rohkem kui kõik teised riigid kokku.

Nüüd on juba põhjust tõsiseks lootuseks, et Ukraina võib vabastada Ukraina Putini kiiresti nõrgenevast armees ja isegi, et rasked kaotused mida venelased peavad kannatama, kukutavad Putini pikapeale võimult.

Lootused Eestile ja eestlastele
Putini marodööride kaotused Ukrainas on tublisti kahandanud riski, et Putin suudaks Stalini-aegse vene impeeriumi „hiilgust“ Eesti ja teiste varem okupeeritud riikide arvel taastada. Kui enda eluaegseks diktaatoriks määranud Putin peaks võimult kukkuma, võiks isegi loota, et Venemaa muutub lõpuks ometi demokraatlikuks riigiks, mis ei ihu hammast oma naabrite territooriumile ega taha röövida nende töövilja.

Ukrainas moodustab venelastest sisevaenlaste kontingent, kelle toetusele lootes Putin oma rünnaku plaanid koostas, umbes 17 protsenti elanikkonnast. Eestis koosneb see 600 000 venelasest saadetud Stalini ja ta järglaste poolt Eestit ümber rahvustama, umbes 20 000 eriti Eestivaenulikust Punaarmeelasest, koos peredega umbes 100 000 venelast, kes jäid Eestisse Lennart Mere poolt allkirjastatud juulilepete alusel ja paljudest uutest idapiiri tagant saabuvate seaduslikest ja omavolilistest immigrantidest. Kokku moodustavad need umbes 46 protsenti Eesti elanikkonnast. Suur hulk neist arvavad nagu Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni poliitik ja Narva linnavolikogu liige Stalnuhhin, kes kinnitas sotsiaalmeediasse postitatud venekeelses videos, et ta peab Nõukogude sõduritele pühendatud mälestusmärkide maha võtjaid natsideks.

See on probleem, mis vajab lahendust, enne kui eestlased võivad loota, et nad jäävad peremeesteks oma põlisel kodumaal.

Märkmed: