Ameerika riigiisad, kes USA põhiseaduse paarsada aastat tagasi koostasid, ei tahtnud, et suured ja rahvarohked osariigid saaksid presidendivalimistel kaalukeeleks. Kodusõja aegne president Abraham Lincoln väitis: „Rahvas ei jää igavesti pooleks.“ Kuid ameeriklaste seas on valijate eelistused tihti nii tugevalt lahus, et otsustavaks saavad sageli seitse n-ö lahinguväljaosariiki, kus valijate toetus traditsiooniliselt tasakaalus.
Bideni ametiajal on USA rahvusvaheline kuvand pidanud taluma Afganistanist väljatõmbumise katastrooT, Ukraina–Venemaa sõda ja Lähis-Ida konWikte, mille tõttu on Ameerika Ühendriikide maine oluliselt kannatanud. Seetõttu on selle aasta valimised erakordselt tähtsad nii USA-le kui ka kogu maailma tulevikule.
Presidendikandidaadid
Trumpi kriitikud ütlevad sageli: „Ta pole täiuslik, kuid ta teab, mida teeb.“ Trumpi toetajad seevastu rõhutavad Harrise segaseid vastuseid lihtsatele küsimustele ja veidrat lõkerdamist, mis tema vastustele sageli järgneb.
Kamala Harris lõpetas Howardi ülikooli ja sai õigusteaduste kraadi Hastingsi kolledžist. Esialgsel osariigi advokatuurieksamil kukkus ta läbi, aga teine katse õnnestus. Harrise poliitiline karjäär arenes California osariigis, kus domineerivad demokraadid – alates 2006. aastast pole seal ühtegi vabariiklast osariigi ametisse valitud. Ta valiti esmalt prokuröriks ja seejärel senaatoriks. Harris on tegutsenud poliitikuna, mingit muud tööd pole ta teinud.
Presidendikandidaadiks sai Harris kummalisel viisil: Bideni ja Trumpi debatt tõestas demokraatide partei tuusadele, et Biden pole enam teovõimeline ega suuda valimisi võita. Polnud enam küllalt aega eelvalimisteks, et valida uus kandidaat. Seetõttu ei jäänudki muud üle kui lasta Bideni valijameestel Harris kandidaadiks määrata.
Harris ja demokraadid pooldavad progressiivseid, st vasakpoolseid muudatusi ja mitmekesisust, mille all mõeldakse vähemusgruppide soosimist. Biden valis ta oma asepresidendiks peamiselt kaalutlustel, et mustanahaline naissoost asepresident aitaks tal püüda naiste ja mustanahaliste hääli.
Donald Trump sai bakalaureusekraadi majandusteaduses Pennsylvania ülikooli Whartoni ärikoolist, mida peetakse koos Stanfordi Ülikooliga USA parimaks. Pärast isalt miljoni dollari seemneraha saamist sai temast edukas ärimees ja multimiljardärist kinnisvaramagnaat. Presidendiks valiti ta aastal 2016, aga kaotas Bidenile 2020. aasta valimistel. Ta väitis, et need valimised olid ebaõiglased, aga kohtute kaudu ta ühegi osariigi tagajärgi muuta ei saanud.
Trump rõhutab traditsioonilist konservatiivsust. Tema moto on „Make America great again“ („Teeme Ameerika jälle suureks“) ja tema eesmärk on taastada Ameerika Ühendriikide võimsus, mis on Bideni ametiajal tublisti kannatanud. Bideni justiitsminister ja mitmed demokraatide poolt ametisse määratud prokurörid on süüdistanud Trumpi hulgas kuritegudes ja New Yorgi kohtus on ta demokraatidest koosneva seltskonna poolt ka süüdi mõistetud. Trumpi pooldajad (ja näib, et ka enamik ameeriklasi) neid süüdistusi ja kohtu otsust tõsiselt ei võta. Samuti mitte USA ülemkohus, nagu nähtub hiljutistest otsustest, mis leidsid, et süüdimõistev kohtuotsus New Yorgis tehti põhiseadust rikkudes.
Asepresidendikandidaadid
Vabariiklaste asepresidendikandidaat James David Vance lõpetas Ohio osariigi ülikooli cum laude ja sai õigusteaduse doktori kraadi prestiižikast Yale'i ülikoolist. 2016. aastal avaldas Vance raamatu „Hillbilly eleegia: memuaar perekonnast ja kriisist kultuuris“ (Hillbilly on mäestike kolkaelanike halvustav nimetus). See oli The New York Times’i enimmüüdud raamatute nimekirjas kaks aastat järjest ja pälvis 2017. aastal auhinnagi.
Demokraatide asepresidendi kandidaadi – Minnesota osariigi kuberneri Tim Walzi – poliitilist karjääri on seevastu varjutanud vastuolud, kõige enam „varastatud vapruse“ seik: Walz väitis, et ta on lahingutandril relva kandnud. Fakt on aga see, et kui tema üksus Afganistani läks, teenis Walz Itaalias, lahingutandrist kaugel. Walz on korduvalt valetanud ka oma sõjaväelise auastme kohta: ta väidab, et saavutas allohvitseride kõrgeima aukraadi, tegelikult läks ta aga erru ühe aukraadi võrra madalamaga.
Olulised valimisteemad
Küsitlused näitavad, et valijaid häirivad kõige enam majanduse allakäik ja inflatsioon. Teisel kohal on USA piirikatastroof ja ebaseaduslik immigratsioon, sellele järgnevad abordiõiguse, kuritegevuse ja tervishoiu küsimused.
Bideni ja Harrise ametiajal on olnud pea kõikidel soovijatel võimalik ületada USA lõunapiir. Teave, et piir on avatud, on levinud ja seetõttu pole kunagi varem Ameerika ajaloos saabunud riiki nii palju ebaseaduslikke piiriületajaid kui Bideni ja Harrise ametiajal. Suurem osa neist on registreerinud oma nimed piirivalves, aga keegi ei tea, kui palju piiriületajaid on sisenenud ilma ennast registreerimata, väidab Washington Post.
Mehhiko kuritegelike kartellide salakaubavedajad on toonud Ameerikasse suurel hulgal Hiina toorainest Mehhikos tablettideks vormitud uimasteid, mis on tapnud viimaste aastate jooksul umbes 100 000 ameeriklast aastas. Inimestega kaubitsejad, niinimetatud koiotid, on Ameerikasse toimetanud suurel hulgal alaealisi. Paljusid neist olid piirivalveameti teatel korduvalt vägistatud. Bideni–Harrise valitsus on tunnistanud, et valitsus ei tea, mis on saanud migrantide enam kui 320 000 lapsest, kes on üle piiri toodud. Harrise kampaania üritab aga väita, et ebaseaduslikud immigrandid pole olulisi probleeme tekitanud.
Trumpi valimisplatvorm seab esikohale inflatsiooni langetamise, töökohtade loomise ja maksude kärpimise. Harrise majandusprogramm lubab samuti infatsiooni langetamist, aga pakub laiendatud, väga kulukaid sotsiaalteenuseid ja palkade tõstmist, mis kasvataks oluliselt USA riigivõlga.
Pärast ülemkohtu otsust tühistada üleriigiline abordi lubamise seadus on abort muutunud tähtsaks valimisteemaks, mis soosib Harrise kandidatuuri. Vabariiklased üritavad selgitada, et nüüd, kus iga osariik võib kehtestada oma abordiseaduse, on abordi küsimus demokraatlikumalt lahendatud. Abordiküsimust peab oma hääle andmisel oluliseks 67 protsenti Harrise toetajatest.
Rahvusvaheliselt on need valimised olulised, kuna mõlemad kandidaadid toovad USA välispoliitikasse täiesti erinevaid lähenemisviise. Harris on pühendunud mitmepoolsusele ja jätkuvale koostööle NATO liitlastega. Trump seevastu pooldab välissuhetes USA-le keskendumist, eriti suhetes Hiinaga. Trump väitis kunagi: „USA ei vaja maailma nii palju kui maailm vajab meid,“ rõhutades oma eelistust Ameerika-kesksele poliitikale.
Trump on valimiskampaania käigus kinnitanud, et kui tema saab presidendiks, lõpetab ta Ukraina–Venemaa sõja 24 tunni jooksul. Vaevalt et keegi – kaasa arvatud ta ise – seda päriselt usub. On aga ebatõenäoline, et ta üritab rahu saavutada Ukraina territooriumi arvel. Ta saaks Putini panna saba jalge vahele tõmbama, kui ta annaks Ukrainale küllaldaselt õhutõrjet, pikamaarakette ning tühistaks Bideni kehtestatud Venemaa territooriumi USA relvadega ründamise keelu.
Harrisel endal sel teemal uut lähenemist ei ole. Ta on ilmselt nõus jätkama Bideni valitsuse Ukraina-poliitikat, mis näib olevat toetada Ukrainat mitte nii palju, et Ukraina sõja võidaks, vaid nii palju, et ei Ukraina ega ka Venemaa sõda otseselt ei kaotaks.
Kandidaatide eelised
Demokraadid arvavad, et isikuomadused on valimistel sama otsustavad kui poliititsed seisukohad. Paljud poliitanalüütikud on väitnud, 2020 aasta valimistel ei võitnud Biden seetõttu, et ta rahvale meeldis, vaid seetõttu, et Trumpi paljud ei sallinud. Selle aasta valimiskampaanias üritavad demokraadid kirjeldada Trumpi kui demokraatia hävitajat.
Mõned vasakpoolsed meediamogulid kutsuvad teda koguni Hitleriks ja õigustavad sellega ükskõik millist alatut taktikat või valimispettust – kui on vaja Hitler peatada, pole ju midagi keelatud!
Näib, et mõnevõrra on selline taktika edukas olnud. Küsitlused on näidanud järjekindlalt üleriigilist Harrise edu Trumpi üle ja vähest edumaad ka kaalukeele- või lahinguväljaosariikides. Osaliselt on põhjuseks see, et paljud lojaalsed demokraatide partei liikmed on pärast seda, kui partei Bidenist lahti sai, toetanud küsitlustel Harrist.
Ameerika Ühendriikides on umbes 45 miljonit registreeritud demokraati, aga ainult 36 miljonit vabariiklast. Sõltumatuid valijaid, kellel pole parteilist kuuluvust, on 32 miljonit. Harris üritab rõhutada, et ta oli kunagi prokurör ja Trump on kohtu poolt süüdi mõistetud. Paraku ei võta enamus valijatest Trumpi vastu suunatud süüdistusi ja süüdimõistmisi tõsiselt.
Abordipoleemika, mis tekkis, kui ülemkohtus otsustas tühistada üleriigilise abordiseaduse, aitab Harrisel võita naiste hääli. Suurem osa valijatest pooldab naiste piiramatut aborditegemise õigust. Samuti saab ta aru, et peab ennast distantseerima nii palju kui võimalik ebapopulaarsest president Bidenist. Küsitlused aga näitavad, et Trumpi poliitikasse suhtuvad valijad positiivsemalt: 44 protsenti arvavad, et tema poliitika tulebkasuks, 31 protsenti arvavad, et teeb kahju.
Küsitluste ennustused
Hiljutine ajalehe The New York Times küsitlus näitab, et Kamala Harris ja Donald Trump on peaaegu võrdsed seitsmes lahinguväljaosariigis. 10. oktoobril avaldatud küsitlused on tekitanud demokraatidele siiski muret, sest need näitavad, et asepresident Kamala Harrise võiduvõimalused on langemas. Emersoni kolledži, Maristi kolledži ja The New York Times'i küsitlused, mis on kõige usaldusväärsemad Ameerikas, näitavad, et Donald Trumpi võiduvõimalused on tõusuteel.
Valijate suhtumine Trumpi on küsitluste järgi praegu parem, kui see oli 2020. ja 2016. aasta kampaaniates, samas kui Harrise positiivsed reitingud on samaväärsed president Joe Bideni omadega 2020. aastal, kuigi paremad, kui oli demokraatide kandidaat Hillary Clintoni reiting 2016. aastal, kui Clinton kaotas.
Näib, et demokraatide ja vabariiklaste valijate koalitsioonid muutuvad. Võrreldes 2020. aasta valijaskonnaga on Trump meessoost valijate osas kuue protsendi võrra tõusnud, samas kui demokraadid on kaotanud 20 protsenti mustanahaliste, kümme protsenti hispaanlaste ja kolm protsenti noorte toetusest, selgub Times/Siena küsitlusest.
Meeste toetus endisele presidendile on kasvanud kuue protsendi võrra, samas kui naiste toetus Harrisele on kasvanud vaid kolm protsenti. Ülikooliharidusega valijate toetus Harrisele on kasvanud kümme protsenti, mis annab talle selles valijategrupis 26protsendilise eelise.
Peab aga täheldama, et valijate kavatsuste mõõtmine küsitlustega pole varasematel valimistel õigeid ennustusi andnud. 2016. aastal ennustasid küsitlused küll õigesti Hillary Clintoni rahvahääletuse võitu, kuid nad ei suutnud ette näha Trumpi võitu kriitilistes osariikides, mis päädis Trumpi valimisvõiduga.
Ameerika avaliku arvamuse uuringute assotsiatsioon leidis, et vead olid põhjustatud vabariiklastest valijate alaesindatuse, kolledžiharidusega ja demokraate soosivate valijate üleesindatuse ja nende valijate alahindamise tõttu, kes polnud küsitluste ajal veel valimisotsust teinud, aga hääletasid lõpuks ikkagi Trumpi poolt.
Järeldused
Lõppkokkuvõttes on ainuke küsitlus, mis midagi tähendab, häältelugemine valimistel. Niihästi demokraadid kui ka vabariiklased hellitavad lootusi ning rõhutavad uudiseid ja küsitluste tulemusi, mis näivad neile soodsad. Kõige viimased küsitlused näitavad siiski, et valijate toetus, eelkõige n-ö lahinguväljaosariikides, on kaldumas Trumpi suunas.
2000. aasta valimistel polnud aga valimispäevalgi teada, kas presidendiks saab George Bush või Al Gore. Bush võitis Florida nii väheste häältega, et osariigi seadused nõudsid kõikide häälte käsitsi ülelugemist. Kuu aega kestnud juriidiliste lahingute jada lõppes ülemkohtu vastuolulise otsusega 5:4 Bushi kasuks.
Jääme lootma, et selle aasta valimised tõestavad taas Winston Churchilli kuulsaid sõnu: „Keegi ei teeskle, et demokraatia on täiuslik. Võib tõepoolest öelda, et demokraatia on halvim valitsemisvorm – välja arvatud kõik muud, mida on aeg-ajalt proovitud.“
