Jüri Uluots postmargil

Jüri Uluotsa 125. sünniaastapäeval esitlesid Riigikantselei ja Eesti Post vabariigi valitsuse eksiilis peaministrile presidendi ülesannetes Jüri Uluotsale pühendatud postmarki, mis on kolmeteistkümnes seeriast „Eesti Vabariigi riigipead 1918-2018.“

Jüri Uluots sündis Läänemaal Kirbla vallas Uluste külas Jaanse talus 13. jaanuaril 1890. Ta õppis Vanamõisa valla- ja Karuse kihelkonnakoolis, Pärnu linnakoolis ja gümnaasiumis. Aastatel 1910-1916 õppis ta Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas I järgu diplomiga. Seejärel oli ta Peterburi ülikooli stipendiaat Rooma ja tsiviilõiguse alal. Jüri Uluots oli üks korporatsioon „Rotalia” asutajaid 1913. aastal. Korporatsiooni nimeks võeti Eesti mandri kõige läänepoolsema maakonna ladinakeelne nimetus, et sellega sümboolselt demonstreerida oma sidet läänepoolse kultuuri ja sinna kuuluva kodumaaga. „Rotalias” tehti palju selle nimel, et asendada baltisaksa korpoaratsioonide traditsioone rahvuslikega. Siinkohal on huvitav märkida, et Jüri Uluots tõlkis mõned üldtuntud üliõpilaslaulud eesti keelde, sealhulgas „Krambambuli.”

Naasnud 1918. aasta veebruaris Eestisse, oli ta kohtu-uurija ja rahukohtunik Haapsalus ning põllumeeste kogude ajalehe „Kaja” vastutav toimetaja. 1920. aastal sai Uluots Tartu Ülikooli Rooma õiguse dotsendiks ja 1924 Eestimaa õiguse ajaloo professori kohusetäitjaks. Aastatel 1922-1924 oli ta ühtlasi Riigikohtu tsiviilosakonna prokuröri abi. Uluots valiti 1925 Tartu Ülikooli erakorraliseks ja 1927 korraliseks professoriks. Aastatel 1921-1924 täitis ta ka õigusteaduskonna sekretäri kohuseid, oli aastatel 1924-1931 õigusteaduskonna dekaan ja 1931-1934 ülikooli prorektor. 1938. aastal nimetati professor Uluots Eesti Teaduste Akadeemia esimese koosseisu liikmeks. Jüri Uluots oli üks Eesti silmapaistvamaid õigusteadlasi, tema sulest ilmus arvukalt õigusalaseid artikleid ja uurimusi. Samas oli ta ka suurepärane lektor, kes oskas oma teadmisi üliõpilastele edasi anda. Ta osales paljude väga oluliste seadusandlike aktide väljatöötamisel. Uluots oli aktiivne Eesti ühiskondliku elu mitmetes valdkondades, sealhulgas poliitikas, kus ta oli tegev Eesti Vabariigi algaastatest alates. Ta oli osaline Eesti esimese põhiseaduse kui ka 1938. aasta põhiseaduse väljatöötamises. Uluots osales Asutava Kogu tegevuses Maarahva Liidu esindajana. Olles põllumeeste kogude üks juhtfiguure, kuulus ta I, II, IV ja VI Riigikogu koosseisu. Samuti oli ta 1937-1940 Isamaaliidu keskjuhatuse esimees.
Jüri Uluots oli aastatel 1922-1925 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi ilmalik asepresident ja 1926-1929 vaimuliku ülemkohtu liige, 1930-1934 Tartu Ülikooli koguduse juhatuse ja nõukogu esimees. Ta oli 1928-1940 Eesti-Saksa vahekohtu liige ja 1924-1932 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu esimees ning seejärel auliige. Veel oli ta Rahvusvahelise Parlamentide Uniooni Eesti grupi, Akadeemilise Hõimuklubi, Kultuurkapitali Nõukogu, Vabadussõja Ajaloo Komitee, Eesti-Soome Ühingu, Arhiivinõukogu ja paljude teiste organisatsioonide juhtivaid tegelasi.

Jüri Uluots oli alates 12. oktoobrist 1939 Eesti Vabariigi viimane seaduslik peaminister enne Nõukogude okupatsiooni. Nõukogude okupatsiooni ajal Jüri Uluots varjas end ja pääses arreteerimisest. Kuna president Konstantin Päts küüditati nõukogude okupatsioonivõimude poolt, siis jätkas Jüri Uluots oma tegevust peaministrina presidendi ülesannetes. 18. septembril 1944 nimetas ta ametisse Otto Tiefi valitsuse. Järgmisel ööl põgenes raskesti haige Jüri Uluots koos perekonnaga Rootsi. Seal paigutati ta haiglasse, kus suri 9. jaanuaril 1945 maovähki. Matusetalitus toimus Jakobi kirikus ja tema maine põrm sängitati Stockholmi Södra Kyrkogårdenis 13. jaanuaril 1945. aastal, päeval, mil Jüri Uluots oleks saanud viiekümne viie aastaseks. Mõne aja pärast maeti Jüri Uluots ümber Stockholmi Metsakalmistule. 31. augustil 2008 maeti Jüri Uluotsa, tema abikaasa Anette (26. VI 1901 Vana-Tänassilma – 9. VI 1995 Stockholm) ja poja Jüri Eriku (19. IX 1930 Tartu – 1. VI 2006 Stockholm) säilmed kodumaa mulda Läänemaal Kirblas.

55 eurosendise nominaaliga postmargi on kujundanud Lembit Lõhmus ja trükikoda Vaba Maa on neid trükkinud 40 000. Margi esitlusel osalesid Riigikogu põhiseaduse komisjoni esimees Rait Maruste, Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomre, riigisekretär Heiki Loot, Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas ja paljud teised. Ülo Uluotsa elust ja tegevusest rääkisid prof. Andres Kasekamp, korp!Rotalia liige Kristjan Oad ja perekonna esindaja Piret Uluots, kellele Jüri Uluots oli vanaonu. Lembit Lõhmuse poolt signeeritud margipoogna suurendusega plakat anti Eesti Posti poolt üle Piret Uluotsale. Kõigil oli võimalus kohapeal tembeldada esimese päeva ümbrik ja see ka postitada. Järgmine mark sarjast Eesti Vabariigi riigipead ilmub käesoleva aasta juunis ja sellel on Eesti riigipea Aleksander Warma.

Tekst ja fotod
Peep Pillak

Märkmed: