Erika ja Osvald Timmase mälestusfond toetas lipkondi
Tänavune Jüripäeva paraad Toronto Eesti Majas 22. aprillil kinnitas kindlalt, et Kanada skautlusel ja gaidlusel on oluline osa meie rahvuslikus tegevuses võõrsil. Paraadil osales 110 liiget neljast kohalikust lipkonnast ning arvukalt juhte ja noorte vanemaid. Presideerivaks malevaks oli Eesti Skautide Malev Kanadas, paraadijuhiks esk Aleks Kivi ja teadustajaks esk Markus Põldma. Sorav eesti keel oli reegliks, mitte erandiks, mis jällegi rõhutas noorteliikumise rahvuslikku elujõudu.
Paraad sisenes suurde saali marsitaktis skaut-gaid puhkpilliorkestri helide saatel. Orkestrit juhatasid ngdr Tiina Kai Paluoja ja skm Enn Kiilaspea.
Pärast ülevaatust ja Kanada riigihümni pidas palvuse õpetaja Mart Jaanson. Õp Jaanson keskendus Pauluse kirjale efeslastele 6:10-18, milles apostel kirjeldab kristlase relvi. Saage tugevaks, võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, usukilp ja vaimumõõk, et suudaksite seista kurjuse võimuvalla vastu. Efesose kiri aitab inimesel leida teed Jumala tundmiseni; skautluse ja gaidluse eesmärk on samuti liikuda täiuslikkuse suunas. Selleks soovis õpetaja noortele õnnistust ja jõudu nende töös ning enesekindlust kõikide takistuste kiuste. Ühiselt loeti siis Meie Isa palve.
Skautliku nooruse olulisemaid kombeid võõrsil on jüripäeval meenutada oma esivanemate kodumaad. Tervitatakse mõttes oma aatekaaslasi kodu-Eestis. Mõttesillaga kodumaale on välis-Eesti skautlik noorus sel hetkel ühendatud. Pööratakse silmad Eesti poole ja kuulatakse vaikselt mõttesilla tervitust. Tänavuse mõttesilla teksti oli koostanud skaut Veiko Parming, kes seda koos gaid Sandra Vanaseljaga ka esitas. Oleme põhiliselt samast perekonnast, ükskõik missuguses maailma nurgas me elame ja kasvame, laususid noored; skautlus ja gaidlus annab meile võimaluse sidet pidada eesti vendade ja õdedega üle maailma. Mõttesilla lõpetas katkend Jyri Korgi Ühendaja suurlaagri (1970) laulust: „Eesti noored jääge kokku, meri meid ei lahuta!“
Tavakohased tervitused andsid edasi Eesti Gaidide Liidu peagaid gdr Hilja Kuutma ja Eesti Skautide Liidu peaskaut skm Jaan Lepp. Skm Lepp keskendus tänavusele Lakewoodi Järvemetsa 50. juubelile, tänades kõiki kes on ehitanud skautlikke laagrialasid, luues sellega oma kodumaa väljaspool Eestit eesti vaimus ja eesti keeles. Nüüd on kõik välis-Eesti noorte laagrialad tegutsenud pool sajandit või kauem. Sõnavõtus palus skm Lepp samuti tänu avaldada kohalviibinud Põhjatäht I ja Tammetäht I pälvinud noortejuhtidele ning -sõpradele. Veel tõstis kõneleja esile skm Egbert Rungele hiljuti antud Hõbe Hundi medalit, mida on ajaloos saanud ainult viis eestlast, neist esimesena Konstantin Päts. Järgnevalt tõi noortele tervitusi Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi poolt esimees Ruho Paluoja, kes on Kotkajärve hooldaja.
Erika ja Osvald Timmase mälestusfondi nimel anti sõna testamenditäitjatele Toomas Saarele ja Tõnu Toomele. Toomas Saar juhtis tähelepanu sellele, et kuigi abielupaar Timmastel polnud lapsi, olid nad alati suured noorteliikumiste toetajad. 1987. a vääristati Osvald Timmast Tammetäht II järguga Eesti skautlusele osutatud teenete eest. Nende mälestusfondi juhiste järgi on suunatud suurem summa — $40.000 — Toronto skaut-ja gaidlipkondadele võrdseks jagamiseks. Kutsuti ette nelja lipkonna juhid, skm Enno Agur võttis ümbriku vastu, tänades fondi hooldajaid ja andes lubaduse, et teretulnud toetus saab ettenähtud otstarbeks kasutatud.
Eesti Abistamiskomitee nimel tervitas komitee liige gdr Hilja Kuutma. Komitee toetab majanduslikult nii noorte kui vanurite kultuurilist tegevust ja tänavu otsustati toetada skaut-gaid puhkpilliorkestrit, võimaldamaks neil varuda uusi instrumente ja pillikaste. Gdr Hilja Kuutma andis toetusümbriku edasi orkestrijuhtidele.
Samas märgiti ka orkestri 50. tegevusjuubelit. Kõigi nende aastate jooksul on skm Enn Kiilaspea olnud seotud orkestriga, nii mängija kui juhina. Orkestriliikmed tänasid omakorda Ennu dirigendile sobiva kingitusega. Huvitunuile — Eesti Maja keldrikorrusel asuvas skautide-gaidide vitriinis on praegu eksponeeritud fotoülevaade orkestri 50 aastasest tegevusest.
Järgmiseks loeti ette malevate jüripäeva ringkirjad koos edutustega. Edutamiste nimekirjad avaldame meie ajalehes teisal.
Eesti Skautide Malev Kanadas ringkiri rõhutas eelolevaid aastapäevi. Tuleval aastal pühitseb maailma skautlus oma 100. juubelit ja eesti skautlus saab 95-aastaseks. 1912. aastal — viis aastat pärast seda, kui Lord Baden-Powell algatas skautliku liikumise Inglismaal — loodi Pärnus esimene skautide rühm Eestis. Võime uhked olla, et rohkem kui poole sellest 95-st aastast on eesti skautlust elus hoidnud väljaspool Eestit tegutsevad eesti skautlike noorte malevad ja sõprade seltsid. Selle eest tänu meie sihikindlatele juhtidele, noortele, vanematele ja sõpradele.
Pärast edutuste ning laske- ja salgavõistluste auhindade üleandmisi paluti Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees nskm Avo Kittask paraadi ette. Nskm Kittask teatas, et lõpuks on Eestis valminud EKN teenetemärgid, millede väljaandmist kuulutati mullusel Jüripäeva paraadil. Nüüd said viimaks need märgid pidulikult üle antud järgmistele noortejuhtidele: ngdr Silvi Verder, gdr Ene Lüdig, gdr Maie Kask, ngdr Ingrid Kütt, skm Ants Evard ja nskm Pearu Tamm.
Skautmaleva marsi saatel lahkus paraad saalist. Paraadile järgnes traditsiooniline gaiderite ja skautmasterite koosviibimine noorteruumis.
Tänavune jüripäeva kokkutulek tõendas, et eesti skautlusel ja gaidlusel Kanadas on ikka veel tugev alus. Samuti tõendab seda elujõulisust Kanada malevate kavatsus korraldada suurlaager koos väliskülalistega aastal 2008.
Jüripäeva paraad kinnitas elujõulisust
Eestlased Kanadas | 28 Apr 2006 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
