www.FORTE.ee
Jutud eestlaste paanilisest põgenemisest piiri taha on pehmelt öeldes liialdatud
Põgenemine 1944. aastal. Foto: Filmiarhiiv
Võrreldes suure majanduskriisi eelse ajaga (2007) on eestlastest rahvastik Soomes kahekordistunud, kuid mingist sajast tuhandest inimesest sinna põgenemas rääkida ei saa. Praegune eestlaste väljaränne jääb oluliselt alla nii 20. sajandi alguse, kui ka 1944. aasta suurtele rahvastikukaotustele.
Eesti ei ole mingi isoleeritud saar maailmas, ja oma rahvast suudame nähtavasti edukalt ära toita vaid kasvuaastail. Majandusraskuste põhjustatud väljaränne on siingi kestnud juba mitu sajandit, kuid selleks, et saavutada näiteks 19. sajandi itaalialikke mõõtmeid, peaks Eestist välja rändama miljon eestlast, kreekalike mõõtmete tarbeks peaks väljaränne ületama pool miljonit. Iirimaa 19. sajandiga ärme parem võrdlegi.
Kaks varasemat lainet, 200 000 ja 160 000
19./20. sajandi vahetuse majanduslik migratsioon viis peamiselt Eestist Venemaa aladele enam kui 200 000 eestlast, kellest osa suutis tagasi tulla 1920. aastate alguses, osa toodi tagasi 1943. aastal, enamik tuli riburada siia tagasi juba stalinismipõgenikena pärast sõda. Venemaal elas 2010 veel vaid 17875 eestlast, sh 214 setut, väidetakse sealse rahvaloendusega.
1944. aasta Eesti inimkaotusteks võib hinnata enam kui sada tuhat, neist 80 000 põgenes Läände, kümned tuhanded (nimekiri läheneb 60 000-ni) pidid ette võtma aga sunnitud Siberi-tee. Need, kes Siberis otsa ei saanud, lubati koju pärast 1956. aastat. Läände sattunute koduteel kõrgus veel 1990. aastalgi raudne eesriie. Rootsis elav ligi 20 – 25 tuhandeline eestlaskond on enamikus pärit 1944. aastast, ka USA, Kanada ja Austraalia eestlaskond on peamiselt 1944. aasta lainest. Vaid Soome eestlaskond on uus nähtus.
Kumbki 20 sajandi väljaränne ületas ligemale kümnekordselt selle, mida Eesti praegu on kogenud. Aga, kui mitte arvestada talunikke, kes 19. sajandil läksid Minnesotasse põldu harima, on ikka enamik väliseestlasi varem või hiljem ka Eestisse tagasi tulnud. Oma riiki vihata pole neil ju mingit põhjust.
Väljaränne 2008-2012: ligemale 30 000 inimest
2008. aastal saabunud suure masu tagajärjel Eestist alaliselt välja rännanute hulk oleks (sealpoolset statistikat vaadates) umbes 10 000 inimest Soome, umbes tuhat inimest Rootsi, ligemale 700 Hispaaniasse, 400 Itaaliasse, 400 Taani, jne. Eesti rahvaloenduse andmetel töötab välismaal: Soomes 15 140, Norras 1872, Rootsis 1532, Venemaal 1357, Suurbritannias 732 ja Saksamaal 616 Eesti püsielanikku. Osa nendest numbritest kattub, kuid kokku ligemale 25 - 30 tuhat inimest on majanduskriisi tõttu mujalt paremat elu otsimas.
Ja enamik neist pole lõplikult ära läinud, sõimaku nad siis majandusraskustes Eestit või mitte. Üha enam kuuleme hoopis tagasi tulejate kogemustest, või siis sellest, et ega läänestki head elu ei leia.
Iirimaal elas 2011. aastal 3257 eestlast, mis oli lausa 800 vähem kui 2009. aastal, aga siin pole võrdlust masueelse ajaga. Eurostati andmestik ei võimalda ka järeldada kui palju eestlasi on Suurbritanniasse läinud. 2005. aastal elas neid seal 3577, täna igatahes vähem kui 20 000, aga nii väikseid numbreid sealne statistika lihtsalt kokku ei löö.
Seevastu on järsult kasvanud lätlaste ja leedulaste kogukond Suurbritannias, leedulasi on aastail 2001-2010 Suurbritanniasse juurde kolinud lausa 70 000, lätlasi 28 000.
Eestlasi välismaal (2011/2012 andmetel)
Soomes 29 545 (2011, Eestis sündinuid, saabunud enamikus pärast 1990. aastat)
USA 25 034 (andmed paraku 2000. aastast, enamik saabunud riiki 1950.-tel)
Rootsis 25 000 (eestlasi hinnanguliselt, enamik neist 1944. aasta põgenikud), sh Eestis sündinuid 10 058 (2012)
Kanadas 23 930 (2005, eestlasi, enamik 1940. aastatel saabunud)
Venemaa 17 875 (2010, eestlasi, enamik 19./20. sajandi väljarännanute või Petserimaa elanike järglased)
Austraalia 8232 (2006, eestlasi, saabunud enamikus 1940. aastate lõpus)
Saksamaal 4840 (2012, Eesti kodanikke)
Norras 3817 (2012, Eestist pärit inimesi)
Suurbritannias 3577 (Eesti kodanikke, andmed paraku aastast 2005)
Iirimaal 3257 (2011, Eesti kodanikke)
Hispaanias 1692 (2011, Eesti kodanikke)
Taanis 1099 (2012, Eesti kodanikke)
Itaalias 1029 (2011, Eesti kodanikke)
Lätis 946 (2011, Eesti kodanikke)
Hollandis 710 (2011, Eesti kodanikke)
Belgias 699 (2010, Eesti kodanikke)
kõigi väliseestlaste koguarv hinnanguliselt 150 000, enam kui pool nendest 1944. aasta sõjapõgenikud
Allikad: Eurostat, erinevate riikide statistikabürood
Eestlaste väljarännu põhjused pole võrreldavadki sellise vaesusega, mida 19. või 20. sajandi vahetuse suurimad Euroopa väljarändajad, nagu iirlased, kreeklased või itaallased kannatasid. Ammugi pole meid tagant sundimas nälg ja sõjad, mis aafriklasi Euroopasse suruvad.
Majanduskriis tekitas Eestiski küll suure tööpuuduse, mis sundis otsima tööd kaugemalt, aga suurimaks ajendiks on olnud siiski tööjõu vaba liikumise kehtestamine Euroopa Liidus, sest kunagi varem pole olnud ju nii kerge mõnest teisest riigist tööd otsida.
Kas ka leida, on juba teine teema...
