50. juubelit tähistavast laagrist võtsid osa 60 Eesti Gaidide Malev Kanadas liiget, 20 hellakest, 14 gaidi, 5 vanemgaidi, 21 juhti, abilised ja köögipersonal. Seitse ja pool päeva kestnud laager oli tüdrukutele liiga lühike, kuuldi nii hellakestelt kui gaididelt, ning leiti, et tuleval suvel võiks see kesta 10 päeva või koguni kaks nädalat. Võib-olla sellepärast, et tegevust oli igasugust ning see oli väga huvitav.

Igas korralikus laagris peab matkamas käima. Hellakesed kõmpisid peaaegu tund aega Tucker’i järve äärde perekond Tarumi maa-alale, kus sai mitu korda supelda, mängida ja lõunaks grillvorsti süüa. Tagasi jõuti täpselt õhtusöögiks.

Gaidid ja vanemgaidid tegid raskema üleöö matka. Noorematel olid kaasas matkatelgid, vanemad ehitasid ise endale varjupaigad. Ilmastik pani gaidioskused proovile, sest tuli vihmaga tuld süüdata ja märjana ennast ööseks mugavaks teha. Kõik tulid elusalt ja isegi rõõmsalt tagasi!

Ujumismõnudeks oli üüritud suur veetrampoliin, millel sai iga päev hüpete stiili arvustada. Iga teine päev oli tüdrukute saun, saunameheks Andres Tamm. Gaidide tegevus oli jaotatud huviringideks, eesti toitude tegemist õpetas laagri juht ngdr. Silvi Verder. Tehti hapukapsaid, moosi ja kringlit. Ehitati laagrite väravaid. Käsitöö alal valmistati paberiribadest tähti ja õmmeldi ristpistes kaelaräti võrusid. Spordiks oli vibulaskmine, võrkpall, kanuu- ja maastikuratastega sõit — viimased olid eriti hästi kasutatud, kuna nendega sai kiiremini söögiaegadeks kööki!

Toitlustuse eest vastutas ngdr. Silvia Trei, abilisteks olid Tiiu Kajak, Rutt Kajak, Reet Kazakoff, Eha Merilo, Kai Eichenbaum, Maret Tamm, Maris Ann Vanaselja ja Linda Vaikla. Sõime rikkalikult — üks hellake oli emale kiitnud, et ta sai oma lemmikuid tooreid porgandeid iga toiduga süüa!

Pühapäeva hommikul õp. Petersoo pidas jumalateenistust metsakirikus ja vanemgaidid esinesid ilusa lauluga „On pühapäeva hommik“. Kiriku altari tagant läheb rada hiiele, kus kolmapäeva õhtul skm. Margus Tae oli hiievanaks ja selgitas noortele meie esivanemate usundit.

Hellakesed õppisid ka ristpistet, tegid mitmesugust sporti, ehitasid liivalosse võrkpalliväljakul, käisid vibu laskmas tänu nskm. Pearu Tammele, samuti traktorisõidul, kus kilkamist kui palju tänu nskm. Mikk Jõgile. Kaunistati endale särke värvide ja pärlitega, õpiti kanuuga sõudmist ja lauldi peaaegu kogu aeg, isegi kui neljapäeval kallas terve päev vihma.

Vist põnevaimaks tegevuseks kujunes gaididele ja Kalevi skautidele öömäng, milleks äratati noored pool üks hommikul ja läbiti viis punkti, kus õudusjuttudega tuli antud ülesanded täita. Vahepeal hirmutasid ka ringiliikuvad vaimud ja tondid. Perenaiste poolt valmistatud kakao oli peale mängu lõppu eriti teretulnud.

Reedene suurlõke jõudis liiga kiiresti kätte. Lõkkevanadeks olid Liivi Hess ja Margus Verder. Esineti hüüete ja naljadega, vahele lauldi vanu ja tuntud lõkkelaule. Gaidide Maleva 50. juubeli „higisärgid“, musta värvi ja kapuutsiga olid mitte ainult ilusad, aga ka väga tarvilikud, kuna kõige külmem öötemperatuur oli vaid 7 kraadi. Peale lõket pakuti ooteks kakaod, 50. sünnipäeva torti ja kringlit, nii gaidide omavalmistatud kui ka linnast juurde muretsetud. Siis aga rutuga tagasi tantsupõrandale, kus tantsiti poole ööni.

Laupäevane pakkimine ja laagri lammutamine oli raske, sest oli justkui tunne, et alles jõudsime siia kauni Kotkajärve metsadesse. Lõpuparaadil Anton Õunapuu väljakul tänati kõiki abilisi ja langetati selles laagris viimast korda Eesti lipp. Teadsime aga, et oleme varsti siin tagasi, sest ees ootavad septembri teisel nädalalõpul juhtide nõupäevad ja tulevikuplaanide tegemine. Nii nagu gaidide lõkke esinemislaulus teatati, pühitseme edasi Eesti Gaidide Malev Kanadas 50. aastapäeva novembris Eesti Maja suures saalis.

Märkmed: