Oli aeg, mil vaikus oli vallutanud Montreali eestlaste maa-ala Lättemäe. Eesti ühiskond Quebecis kahanes; noored ja vanad olid ära kolimas. Isegi Lättemäe mets, mis nii mitu aastat oli sosistanud oma saladusi eesti noortele, hakkas tummaks jääma. Rajad rohtusid, ühishooned hakkasid lagunema. Üks kohalik suvila omanik kurtis kord: „Vahel ei olnud linnulaulugi kuulda.“
Kümme aastat tagasi aga võttis üks grupp endisi Lättemäe noori endale uue ülesande — meelitada inimesi, vähemalt korra aastas —, jälle tuttavatele radadele. Ja mitte nostalgiasse uppuma, vaid perekondadega midagi uut rajama. Need, kellel kunagi oli kontakte olnud Lättemäega, hakkasidki tagasi tulema, et kord aastas pidada seal perekonnalaagrit.
See ettevõtmine kogus hoogu, ja käesoleval aastal, 2.—5. augustil, kogunes Lättemäele enam kui 60 inimest pühitsema perekonnalaagri 10-ndat aastapäeva.
Osavõtjaid tuli Vancouverist, Torontost, Ottawast, New Yorgist, Montrealist ja mujalt. Suuremas või väiksemas koosseisus olid esindatud perekonnad Altosaar, Baum, Einola, Gold, Hantho, Kopvillem Heyduck, Kohlap, Langvee, Leetmaa, Metsa, Moore, Olo, Patterson, Põldma, Raudsepp, Ruberg, Sunne, Tärk-Fisher, Vaikla ja Varangu-Kopvillem.
Suvise taeva all oli aega jälle uuendada tutvusi sõpradega, saunas käia, veeta mõni päikesepaisteline tund Pruuli järve ääres rannas, mängida ping-pongi — ühesõnaga lõõgastuda. Aga samas võeti aktiivselt osa ka mitmesugusest tegevusest. Ja huvitavat oli palju valida: käsitöö huviringe (näiteks steariin- skulptuurid ja nahatöö); muusika jamme, kus huvilised said oma pillimänguoskusi demonstreerida või niisama proovida klahvpille ja tutvuda teistegi instrumentide kõlaga. Oli sporti, rahvatantsu, isegi soos matkamist. Ja söödi tervislikku, maitsvat toitu — õhus ei olnud ei klimbi- ega hernesupi hõngugi.
Õhtuid veedeti naeru, laulu ja vestlusega. Reedel toimus lõkkeõhtu, laupäeval suurem vastuvõtt koos lõkkega, kus osalesid ka kohalikud suvilaomanikud ja teised külalised. Pühapäeval oli suurlõke. Pärast seda kogunes rahvas Lättemäe välikööki, kus istuti ja vesteldi veel mõni tund enne magaminekut.
Aja jooksul on perekonnalaagris kujunenud traditsiooniks käsile võtta mõni iga-aastane ühisprojekt, näiteks katapuldi või vaatetorni ehitamine. Seekord otsustati nikerdada indiaanlaste etnograafiast tuntud tootemi-taoline puuskulptuur ja püstitada see Lättemäe köögiväljakule. Kirev tootem jäi ootama järgmise aasta perekonnalaagrit, kui rahvas sinna taas koguneb.
Juubelilaager Lättemäel (2)
Eestlased Kanadas | 24 Sep 2002 | Peeter KopvillemEWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kuigi Lättemäe perekonna laager ei ole mingi saladus see on üritus mis ei ole ulatanud üldise teadvusesse. Perekondlik üritus millel eesti meelne alus ning ületab keelelised takistused on meie siin mandril oludes mudel mis väärib tähelepanu.
Suur Suur Tanu!
Need kes tahaksid osavotta jargmisel aastal - saatke e-postiga andmed. Kava koostab Helle Hantho (endine Leitham) New Yorgis ja teda abistavad nii Rubergid, kui Leetmaad ja Raudseppad.
Need kes tahaksid osavotta jargmisel aastal - saatke e-postiga andmed. Kava koostab Helle Hantho (endine Leitham) New Yorgis ja teda abistavad nii Rubergid, kui Leetmaad ja Raudseppad.
Eestlased Kanadas
TRENDING
