15. ja 16. novembril toimus Eesti Maja kunstigaleriis Osvald Timmase retrospektiivne kunstinäitus, kus 23 maaliga anti ülevaatlikult edasi kunstniku arengulugu. Näitusel oli kunstniku 90-aastase juubeli ilme, mida avamisel väärikusega rõhutati. Näituse korraldaja oli Eesti Maja Kunstikomitee ja avajaks Eesti Maja esimees Raivo Remmel, töödest andis ülevaate kunstiteadlane Eda Sepp.
Tihedalt külalistega täidetud kunstigalerii ruumis oli maitsekalt üles pandud 23 suuremõõtmelist maali kunstniku loomingu kujunemisjärkudest ja stiilidest, tuues vaataja silmade ette ja teadvusse meie ühe kaalukama kujutavkunstniku elutöö. Eesti Maja esimees Raivo Remmel ütles esimesed iseloomustavad sõnad, rõhutades Osvald Timmase kujunemist oma tehnilises arengus, kus ta jõudis Kanada ja rahvusvahelisse kunstnikkonda oma avastusliku akvarellikunstiga. O. Timmas on tõeline hiiglane kunstnike hulgas, kelle töid on kõrgelt hinnatud, saades Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks 1972.a. Tema töid on paljudes kunstikogudes ja erakogudes kuni Kuninganna Elizabethi koguni Buckinghami palees.
Eesti Maja kunstikogus oli kolm maali ja nüüd on kunstnik kinkinud veel ühe suurepärase töö, mis on täna paigutatud galerii esikusse, jätkas kõneleja ning tänas kunstnikku väärtusliku annetuse eest, mida saab Eesti Maja külastajatega jagada.
EKKT president Mai Järve õnnitles juubilari organisatsiooni ja oma ema Benita Vommi poolt, soovides jätkuvat loomingulist indu. Nora Wallner luges ette kirjalikud tervitused Eesti Vabariigi aupeakonsul Laas Leivatilt ja Eesti Kunstide Keskuse presidendilt Stella Pahapillilt, märkides selles Timmase osa asutajaliikmena ja kunstiosakonna juhina. Kõigilt õnnitlejailt oli lillesülem.
Ringkäigu maalide hulgas tegi kunstiteadlane Eda Sepp, alustades 1962.a. näitusel esitatud figuraalsete maalidega kalureist, mida ta esitas oma esimesel ühemehenäitusel, mis toimus Torontos Eglintoni tänaval „Upstairs Gallery's“. Kuigi ta esines veel ka õlimaalidega, võeti ta samal aastal Canadian Society of Painters in Watercolour liikmeks. Veel sai ta 1967 Canadian Society of Artists ja 1970 American Watercolour Society liikmeks ning paar aastat hiljem Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks.
1965.a. isikunäitus „Below Surface“ Pollock galeriis sai suurepäraseks läbilöögiks oma suuremate roostepruunide toonidega, mida ta saavutas raudoksiidi kasutamisega. See oli Timmase leiutis. Edasised motiivid on võetud loodusest maa- ja veealuste mikro- ja makrokosmiliste elementidega. Siis järgneb loomingus vee voolavuse efektide tabamise moodus, veealuse maailma kujutamine. Raud on looduse element, mille pidev vormumine jääb loovalt end edasi kujundama.
Timmas on kaua püsinud sama stiili juures, vahepalaks oli 1968.a. loodud kaks õlimaali ja kaks akvarelli geomeetriliste vormidega, mis leidsid küll kriitikute heakskiidu, aga kunstnik ei suutnud end lahutada omaks saanud akvarellitehnikast ja on püsinud selle juures tänaseni.
Osvald Timmas viibis ise näituse avamisel. Kui Eda Sepp oli oma analüüsi lõpetanud, kommenteeris kunstnik, et Saaremaa mereäärses looduses oli just sellelaadseid maavorme kivides ja liivas. Need pinnavormid elavad temas edasi ja lasevad end kunstiloominguks vormida.
Külalisena oli näitusel ka Kanada kunstikriitik Kay Kritzwiser, kes on Toronto päevalehe juures töötades olnud Timmase loometeekonna jälgijaks ja hindajaks.
Väljapaneku 23 tööst oli kunstnik osa laenutanud sõpradelt, suurema osa siiski toonud oma kogust. Oskusliku kujundusega näitus oli suurepärane kohtumine Timmase kui erakordse loovisiksusega, kelle looming oli imetletav igas tehnikas ja materjalis. Näitusel liikus sõnum, et tema tööde näitus toimub ka Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus.
Juubelimõtetega kunstinäitus
Kultuur
TRENDING
