Kahtlemata on skautlus ja gaidlus, noorteliikumised olnud määravad paguluses järjepideva rahvusliku sihi hoidjatena. Meie ühiskonnajuhtide hulgas on vaevalt neid, kes poleks saanud skautlusest õppust, kuidas hoida elavana meie rahvuslikku pärandit võõrsil.
Neid kogemusi on Kanadas juba 1949. aastast saadik kogunud ja omakorda edasi andnud Lembitu lipkonna, hiljem maleva noored ja juhid. Killud poolesajandilisest tegevusest koguti omakorda kaante vahele, maleva juubeli märkimiseks otsustati koostada ülevaatlik raamat Lembitu tegevusest, sellega andes ka pildi meie ühiskonna arengust skaudiradadelt.
Tehnilised tegurid tähendasid, et alles nüüd, Lembitu maleva 53. aastapäevaks jõudis juubelialbum „Lembitu poolsada“ maleva liikmeteni, peatselt ka teiste lugejateni. Igale maleva liikmele - keda on üle saja - kingiti eksemplar Lembitu mineviku saavutustest, tiivustamaks neid järgmise poole sajandi tegevuse suunas. Toimetaja skm. Harold Kivi ja toimetuse kolleegium, skautmasterid Evald Oder ja Vello Soots, nooremskautmasterid Edgar Lees ning Mihkel Lõugas on teinud tohutut tööd raamatu koostamisega. Tulemus on igati kiiduväärt.
Nägus kaanekujundus on nskm. Ingrid Hanslepalt, kvaliteetne kõvade kaantega album lubab tõsist lugemist, ka sirvimist, mida 292-leheküljelise tiheda tekstiga, rikkalikult fotopiltidega pipardatud raamatuga tuleb teha, ning kindlasti tulevikus tehakse veel. Skm. Harold Kivi sõnul on maleva arhiivis nii palju materjali, et raamat oleks võinud mitu korda paksem olla. Teadlikult on niisiis album paraku lühiülevaade.
Teos võtab eeskuju skm. Heino Jõe raamatust „Ränikivi“, mille esileheküljel on Visnapuu luuletus ränikivi killust. Kogutud on ajaloolisi kilde nii juhtide kui poiste meenutustest, ajakirjanduses ilmunud artiklitest, mis tegevusi kirjeldavad jpm.
Lembitu juhtkogu teab, et olulisem osa sellest, mis skautluses ja rahvuslikus töös põlvest põlve edasi antakse, on meie tugevus. Lembitu juhtlause “Kui üks süda ja üks hing” võtab selle oivaliselt lihtsalt kokku. Muinasaja Sakala vanema Lembitu eeskujul on kujunenud malevas traditsioone poole sajandi kestel, millest kõigest saame lugeda.
Sissejuhatav osa pühendub algaastatele, kus skautlus oli noorte võitlus Eesti eest. Mälestatakse Jämesäärt, skm. Heino Jõed, kes iseloomustas maleva hinge. Juubelialbumi kohaselt suunatakse tähelepanu juubeliaasta tegevusele.
Väga väärtuslik on ülevaade Lembitu omapärast ja traditsioonidest. Sealt meenub endisele skaudipoisile nii üht kui teist ja kolmandat, mis on ka täna kasulik igapäevases elus.
Raamatu põhiosa, tuum on aga ajaloole antud. Kirjeldused tegevusest - laagritest, esindustest, tähtpäevadest on jaotatud aastakümnenditesse - 1949-59, 59-69 jne. Fotodelt tunneb ära paljusid meie ühiskonna juhttegelasi innukalt skautliku tegevuse kütkes. Aega nõudis kindlasti liikmeskonna nimekirja, tunnustuste ja edutuste nimekirja koostamine. Nende nimekirjade sirvimine rõhutab järjekordselt mitte ainult seda, kui palju noori on käinud läbi Lembitu ridade, vaid ka kui palju neist ikka aktiivselt annavad ühiskonnale oma panust.
Lembitu kirjavaras on ka laulikuid, mälestusteoseid. Neist on samuti ülevaade, ka valik laagrilaule. Kes laupäeva hommikuti Peetri kiriku saali satub koonduste ajal, teab, et laul on oluline ja asendamatu osa Lembitu tegevusest.
Teos „Lembitu poolsada“ meenutab palju; juba selles on suur osa ta väärtusest. Lisama aga peab, et ajalooliste ürikute koguna on ta väärtus suurem kui ükski üksik osa. Skautlik kirjandus on rikastunud selle teose koostamisega, samuti on suur ja oluline osa meie pagulusajaloost leidnud talletamist formaati, mis lubab kaua seda hoida.
Väärt lugemine nii endisele, praegusele skaudiposile, kui ka homse, ülehomse vanematele, kinnitades, kuidas Lembitu skautlik tamm on tugev, ajanud juuri sügavale Kanada mulda, hoides kodumaad põues.
Juubeliraamat „Lembitu poolsada“ (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Elagu teie....6nnitlen!
Kuidas seda osta saab? Jah, jah raha eest...aga kust?
Kuidas seda osta saab? Jah, jah raha eest...aga kust?
Kultuur
TRENDING
