Esinejad New Yorgist ja Torontost Baltimore Eesti Majas
Möödunud laupäeval, 18. oktoobril toimus Baltimore Eesti Seltsi eestvedamisel teadlase, luuletaja ja tuntud globaalse eesti seltskonnategelase Jyri Korgi luule- ja lauluõhtu. Eeskava täitsid dünaamilised laululava kujud Ell Tabur ja Urmas Kärner New Yorgist ning muusikaliste lavastuste veteran Andres Raudsepp Torontost.
Südamesse läks Jyri Korgi 19-aastase poja Mauno osavõtt akordionil nii Urmas Kärneri soolos kui oma isa skaudipalade laulmise juures. Kavas osales ka endine newyorklane Torontost, Marga Anto-Raudsepp, kes oli abikaasa Andresele toeks, kui kutsuti publikut kaasa laulma.
Programm oli jagatud tsüklitesse, näiteks „Armastuse tuuled“, „Aastaajad“ ja „Rännakul“, mis sisaldasid nii laule kui luulet. Tsüklis „Lauljad Klaasmere ääres“, mis on ka Jyri Korgi luuletuste kogu nimetus (Kirjastus Vaba Eesti, 1958), jälgis kuulajaskond sünget sõduriluulet. Ei olnud kiirelt liikuvas eeskavas aega mõelda ega öelda, kuis sõjajärgne meeleolu võis ühendust leida Jyri tegevuse ja tööga taastatud Eesti Vabariigi kaitseväe staabi juures.
Eeskava peakirjaks oli „Laulude kajad Klaasmere tagant — Jyri Kork luules ja laulus“ ja algas see luuletusega „Lapsepõlv“, mida esitas Ell Tabur. Üldiselt domineerisid laulud, millele Jyri oli loonud tekstid peamiselt1960-70-ndate aastate vältel. „Teraspoisid“ (viis helilooja Valdeko Loigu poolt, kes oli Jyri onu) oli samanimelise skaudilaagri pealauluks a.1959. „Kuldne leib“ tuli esiettekandele (Ell Tabur) Torontos aastal 1984, mil toimusid Ülemaailmsed Eesti Päevad.
Eeskava toimus Jyrile armsaks saanud „Kuld Lõvi“ klubis, mis tähendab peaaegu 30 aastat tagasi kujundatud Baltimore Eesti Maja alumist korda; ruum, mis on veerandsajandi jooksul omandanud globaalse kuulsuse eestlaste hulgas. Sellele oli Jyri pühendanud ka lauluteksti oma ainsale heliloomingule. Sinna tulid nüüd sõbrad ja hingekaaslased kaasa elama ühele loomingulisele elule, mis jäi maa peal pidama vaid paar aastat tagasi. Viimane eeskavatsükkel kandiski nime „Kodus“. See tähendas Jyrile kõige südamelähedasemaid laule — skaudilaulude tekstid loodud eesti heliloojate viisidele ja millele ka kuulajaskond kaasa laulis.
Pärast eeskava lõppu avaldas tänu abikaasa Piret Kork ja spontaanselt kõlasid Mauno akordionihelid oma isa viisile — „Kuld Lõvi Kabaree“. Mõnelgi läks silm uduseks, nähes Jyri nelja last kohalviibijate hulgas, seejuures ka väikesed tütrelapsed nagu kaks akent tulevikku.
Ettevõtmisele lisas elegantse elemendi kunstipärane kavaleht, mille oli kujundanud arhitekt Peeter Kiik, kes koos abikaasa Leaga (endiselt Torontost) olidki meeldejääva õhtu peakorraldajad ja läbiviijad. Viimased kajad viitasid eeskava kordusetendustele New Yorgis ja Torontos.
Jyri Kork luules ja laulus
Kultuur
TRENDING
