Neljapäeval, 19. jaanuaril toimus Tartu College’is arvuka kuulajaskonna osavõtul K. Linda Kivi kolmanda raamatu „The Inner Green: Exploring Home in the Columbia Mountains” tutvustamine ja esitlus, mille puhul autor oli ise Briti Columbiast kohale tulnud. Seekord oli osavõtjate hulgas erakordselt palju autori kaasaegseid, nooremaid väliseestlasi. Õhtu korraldasid Tartu College'i laenuraamatukogu, Toronto Ülikooli Eesti Õppetool ja Tartu Instituut.
Autorit tutvustas professor Tiina Kirss, kirjeldades põgusalt K. Linda Kivi esimest raamatut „If Home is a Place”, mida on kasutatud ülikoolikursustel õppematerjalina ja mis on jätnud üliõpilastele sügava mulje. Tegemist on põhiliselt kolme põlvkonna looga; selle kaudu oma päritolu avastamine ja mõtisklus küsimuse üle, mida tähendab kodu. 1992. aastal avaldas Kivi raamatu „Canadian Women Making Music”, ja kolmas raamat „The Inner Green” on tegelikult kirjutatud kahasse Eileen Delehanty Pearkesega, kus kaks autorit, kaks häält — vaheldumisi, koos ja eraldi, tunnetavad Lääne-Kanada mägedes parasvöötme vihmametsade loodusmuljeid.
Tõnu Naelapea avaldas 13. jaanuari Eesti Elu ingliskeelses osas raamatust hea analüüsi ja seda ma ei hakka siin kordama. K. Linda Kivi luges oma tutvustuses ette raamatu esimese peatüki ja näitas diapositiive Columbia mägestiku loodusest, mis oli kirjutamise inspiratsiooniallikaks. Seda teost võiks pidada autobiograafiliseks looduskirjelduseks või looduse tunnetuseks seoses oma päritolu ja tuumaga, sest eestlus ja juurdumine on tihedalt põimitud kohaga, kus on kodutunnetus ja kooskõlaga parasvöötme vihmametsade ja mägimaastiku ürgloodusega.
K. Linda Kivi on teinud läbi pika rännutee, enne kui ta avastas oma koha ja kodu Columbia mägestiku looduses. Kuulus India kirjanik ja müstik Rabindranath Tagore on öelnud, et „rändur peab koputama igale võõrale uksele, et jõuda oma ukseni, ja tuleb matkata läbi kõik välised maailmad, et viimaks jõuda sisima altarini” („Laulupalvelus”, Ortoprint, 1953, lk.44). Niisugune on olnud ka K. Linda Kivi teekond. Pagulaslapsena oli ta juurteta, sest pagulusel ei saa olla sügavaid juuri. Juured on Eestis, mis tema üleskasvamise ajal oli keelatud ja virtuaalne. Nagu kirjutas Urve Karuks Jaan Kaplinskile pühendet luuletuses: „Sul on maa, mul on muinasmaa, millest saab muinasjutte, maagiat ja narrijutte ja vahel sünteetilist leina”. K. Linda Kivi on öelnud, et tema eestlus koosnes täienduskoolist, gaidlusest, rahvatantsudest ja suvelaagritest ja kodus vanematega rääkimisest. See teda ei rahuldanud ja tema raamatusse ongi põimitud soov ühest küljest pagulusmentaliteedist ja osast oma tagapõhjast põgeneda, leida oma koht ja kodu, kuid samas tunnetada eestlust, eesti juuri sügavamalt ja iseseisvalt.
Selles ongi raamatu tuum, sest oma koha, kodu ja eesti juured leidis ta Kanada mägise ürglooduse rüpes ning sellega harmoneerudes — ühendades loodusega oma siseilma ja vanemate ajaloo. Mägise parasvöötme vihmametsade ääres on omaloodud, läbitunnetatud kodu, kuhu autor on oma juured loonud, mis on teda rahulikumalt suutnud ühendada oma vanemate ja esiisade/emade minevikuga ja on võimaldanud erinevused ürgloodusega kokku sulandada.
Need mõtted läbisid tervet raamatut. Slaididel nägime võimsaid mägimaastikke, padrikuid ja tihnikuid, haruldasi taimi ja linde, igas suuruses metsaelanikke — suured karud ja põdrad, mägikitsed, konnad, ussid, kilpkonnad, sisalikud, öökullid kotkad ja putukad nii talvel lumises maastikus kui suvel. Kõlama jäi K. Linda Kivi arusaam, et tema päritoluga rahvas, eestlased, on metsavööndis elanud loomadega kõrvuti looduses tuhandeid aastaid ja eestlus on alati olnud seotud loodusega. Nii leidis pagulaslaps Kanada ürgloodusega kokkukuulumises oma kodu ja kohatunde ning eesti juured.
Pärast Eesti taasiseseisvuse liikumise algust on K. Linda Kivi käinud vanemate kodumaal kolmel korral. Ta võttis osa Balti ketist 1989. aastal, käis sugulastega marjul ja seenel Viljandimaa metsades ja tundis, mida tema vanematele on tähendanud Eestimaa.
Autoriga tutvumine jättis kuulajaskonnale sügava mulje ja kõik kaasasolevad raamatud osteti ära ning telliti juurdegi. Tiina Kirss tänas lektorit ja tutvustas Tartu College'i laenuraamatukogu organiseerijaid Vaike Rannut ja Alliki Arrot.
Raamatukogu on nüüd kolinud alumisele korrusele ning on avatud teisipäeviti kell 12—17 ja reedeti kell 13—15; samuti üks tund enne Tartu College'i suures saalis toimuvate kultuuriürituste algust. Lõpuks loositi välja viis raamatut, mille puhastulu läks uute teoste ostmiseks.
K. Linda Kivi autoriõhtu Tartu College'is
Eestlased Kanadas | 27 Jan 2006 | Eda SeppEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
