Foto pärineb ühest Tallinna Kalamaja kodust, kus elab eesti-taani pere. Taanlasest pereema Marianne Bruhn paneb igal aastal 1. advendipühapäeval lauale ringi, tihtilugu ka kuuseokstest pärja ehk krantsi sisse seatuna 4 advendiküünalt. Selle nimi Taanis ongi adventskrans. Kuueaastane perepoeg Viggo joonistas uhkelt numbrid küünaldele peale ja teab, et iga järgneva pühapäevaga enne jõule läidetakse üks küünal lisaks. Antud juhul on ringi keskel päkapikk, aga seal on tihti ka viies, valget värvi jõuluõhtu- ehk Kristuseküünal. Nagu enamik meile tuttavaid jõuludega seotud kombeid, pärineb seegi Saksamaalt, kus mõningad Adventskranzid ripuvad lintidega laest nagu lühtrid, suured kaunistavad avalikku linnaruumi ning kirikutes on nende 3 esimest küünalt lillad, neljanda advendi küünal roosa ja keskne Kristuseküünal valget värvi. Foto: pereisa Urmas Lepik
Eestlastele kui luterlastele ei pea seletama, mida tähendab advendiaeg. Põhja-Ameerika lastele on viimastel aastatel saanud sõna advent tuttavaks liitsõna advendikalender osana, olgugi et üldjuhul väga erinevalt tolle algsest sisust ja vormist. Advendikalendrist on saanud järjekordne massitoode, millega raha teenida, kui trükkida kalendritele lastele tuttavad filmi- või mänguasjategelaste näod. Seda ka Eestis. Ega pääsu pole, aga ostma ei pea.
Et pühadeootus algab 1. advendil, paistab sellest, et Eestis hakkavad ilmuma just sel pühapäeval akendele kolmnurksed elektriküünlad, mis levisid Soome ja Rootsi eeskujul taasiseseisvumise algaastail. Rootsis on ammu riputatud akendele (ja siiamaani) ka paberist tähti, millel põleb sees elektripirn; komme, mida seal elanud eesti pagulased omaks võtsid ning edasi teistele maadelegi viisid. Sellest võib järeldada, et osad Saksamaal elanud eestlased viisid ka Adventskranzi kombe üle suure lombi.
Rootsis eesti perre sündinud sõbranna Anna küpsetas Göteborgi lähistel 1. advendi puhul söödava pärja – saffranskrans med mandelmassa ehk suure ümmarguse safranisaia mandlipasta ehk sisuliselt martsipanitäidisega. Sellega nauditi första adventsfikat ehk esimese advendi kohvi. Ümmargustest Adventskranzidest ongi sõna tõsise mõttes välja SIRGUNUD Rootsi laudadel esinevad neli ritta seatud küünalt pikal sirgel alusel, mis samamoodi ühe pühapäeva haaval läidetakse ning noodsamad elektripirnidega varustatud aknapealsed advendituledki.
Riina Kindlam, Tallinn
