Tartu laulupeo muusikaline juht ja peadirigent Triin Koch
Tartu laululava ees, seal, kus toimub laulupeo peakontsert.
Foto: AR
Saabumas on XXVII üldlaulupidu Tallinnas, mis toimub 4.-7. juulil. Sellest tegime pikemalt juttu juba aasta algul. Isegi varem. Üldlaulupeole, 27. juunist 3. juulini, eelneb Esto 2019. Esto kohta ilmuvad Eesti Elus hetkel pidevad lood. Aga juttu võiks teha ka palju vanemast ning südamelähedasemast traditsioonist, Tartu laulupeost, mis toimub rahulikult varem, 20. - 22. juunil, kaks nädalat enne Tallinna laulupeo algust.
Kui arvestada eestlaste esimese 1869. a üldlaulupeo kuupäevadega, 18. - 20. juuni, siis tundub, et selle aasta Tartu laulupeo kuupäevad kajastavad üsna kenasti neid päevi 150 aastat varem. Ja sündmus toimub laulupidude sünnikodus, vanas heas Tartus.
Võiksime kohe küsida, kuidas erineb Tartu laulupidu Tallinnas toimuvast. Vastuse saame projektijuhilt Maarja Ülperilt.
,,Tartu laulupeo eripäraks on ikkagi meie kogukondlikkus, kodusus - peaaegu kõik koorid, kes meil esinevad, on pärit Tartust või Lõuna-Eestist. Tartu laulupeo repertuaar on sel korral valitud nii, et kõigil - nii lauljail kui kuulajail - oleks kogu aeg süda muusikarõõmust tulvil ja laulud nõnda tuttavad, et panevad heldinult kaasa laulma.“
Tartu laulupeo muusikaline juht ja peadirigent Triin Koch toonitab samuti sündmuse ajaloolist külge ja laulupidudel armsaks saanud laule, vihjates ka ajastutekontsertidele, mis toimuvad laulupeo teisel päeval, 21. juunil. See on seesama Triin, kes valmistas ning vaimustas Toronto piirkonna lauljaskonda käesoleva aasta algnädalail, olles samuti Tallinna üldlaulupeo segakooride liigijuht. See on seesama Triin, kelle eeskujul on mõnigi esialgne mittetulija Põhja-Ameerikast kohal Tallinnas ja allakirjutanu kohal isegi ka Tartus.
Repertuaar Tartu laulupeo peakontserdil, mis toimub 22. juunil Tartu avaral laululaval, on pakutud vastaval laulupeo koduleheküljel, mis toob meid kokku Tormise, Pärdi, Härma, Ernesaksa, Kunileiu ja Rannapi heliloominguga. Imponeeriv on peakontserdil osalevate liikide nimistu - mudilaskoor, poistekoor, lastekoor, naiskoor, meeskoor, segakoor ja puhkpilliorkester. Osaleb veel lasteaedade mudilaskoor, moodustatud lauljakestest, kes sügisel said vähemalt 5-aastaseks. Peakontserdil on veel kaastegev Vanemuise Sümfooniaorkester ja saateansambel.
Aga toimub veel üks kontsert - laulupeo esimesel päeval, 20. juunil, Tartu Maarja kirikus, paigas, kus 1869. aastal toimus eestlaste esimese laulupeo peaproov. See näeb end laulupidude ühiskontserdina, mille panustajad on nii Tartu laulupeo korraldajad kui Tallinnas paiknev Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Nii et mõlemad laulupeod toimuvad siinjuures ühises vaimus.
Kogu ajaloolise Tartu projekti idee tuli Triin Kochilt, Maarja Ülperilt ja Triinu Arrakult, kes tegutsevad Tiigi Seltsimaja egiidi all. See on asutus, mis edendab Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna alluvuses rahvakultuuri ja koordineerib mitme kultuurilise valdkonna tegevust. Aga ärgem unustagem teisigi - produtsent Maris Peebo, kaasprodutsent Reigo Tamm ja ajaloomentor Ken Ird. Ja neid, kes tegelevad Toomeorus vahepealse tantsuetendusega ,,Loodud jääma“. Tartu laulupeo hea käekäigu eest hoolitsevad kolm lavastajat: Anu Lamp, Riina Roose ja Karl Laumets. Projektijuhi sõnul ,,on see, mida nad meie peole annavad, kulla väärtusega.“
Ajaloolises perspektiivis tunduvad kõige põnevamana 50-aastased ajajärgud, mis avalduvad kolmel kontserdil laulupeo teisel päeval, 21. juunil. Projektijuhi sõnul tõotab see superhuvitav päev tulla. Päeva alustab vabaõhu-jumalateenistus Toome varemetes, ,,mis on justkui kummardus esimestele pidudele, kus sellised jumalateenistused aset leidsid.“
Aga järgmiste sõnadega iseloomustab Maarja Ülper kogu Tartu laulupidu: ,,Ning päeva lõpetab öine mälestuskontsert Raadi surnuaial, kus avaldame austust neile, keda meie seas enam ei ole, kuid kes on meid toonud täna siia, kus oleme ja leegitseme.“
Andres Raudsepp
